Jääpurikate raiumine on omaniku mure

Hoone omanik peab tagama, et kõnnitee poleks libe, ja kui vaja, käima, pea kuklas, vaatamas, kas katusele kogunenud lumi ähvardab alla libiseda või kas räästasse pole tekkinud ohtlikult rippuvaid jääpurikaid.

Küll aga on hoone omanikul võimalik maandada riske ehk sõlmida tsiviilvastutuse kindlustus juhuks, kui lumi või jää katuselt ootamatult alla kukub ja kahju tekitab. Sellisel juhul hüvitab kindlustus kolmandate isikute ehk kannatanute poolsed kahjunõuded.

"Kõikide selliste kindlustusjuhtumite kompenseerimise eelduseks on see, et kinnistu omanik on teinud endast kõik, et kahju ei tekiks," rõhutas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. Samas lisas ta, et viimastel aastatel on kinnisvara omanike huvi tsiviilvastutuse kindlustuse vastu oluliselt kasvanud.

Näiteks on Tartu linn oma haldushooned kindlustanud võimaliku juhtumi puhuks, kui katuselumi või jääpurikas peaks vigastama inimest või kahjustama autot. "Tsiviilvastutuse kindlustus lubab majaomanikul rahulikult magada," võttis Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne asja positiivsuse kokku. "Oleme nõudnud, et ka majade hooldusfirmal omakorda oleks vastutuskindlustus puhuks, kui neil töö käigus midagi juhtub," lisas Lääne.

Tartu linn on iga kolme aasta tagant korraldanud riigihanke leidmaks kompleksteenust pakkuva hooldusfirma. Kehtiva lepingu kohaselt hooldab AS ISS Eesti linnavalitsuse halduses olevat kümmekonda maja nii seest kui väljast. Kompleksteenuse eest maksab Tartu linn ISS Eestile iga kuu üle 1200 euro.

"Hooldusfirma teeb kõike seda, mida me oleme neilt tellinud," rääkis Lääne. "Näiteks on ISS Eesti kohustus jälgida, kas hooldatavatel majadel pole tekkinud jääpurikaid. Vastasel korral peavad nad tagama, et purikad mõistliku aja jooksul likvideeritud saaksid. Samuti peavad nad tagama, et ohukoht oleks jalakäijate liikluseks takistatud kuni oht on kõrvaldatud."

Arkaadia Puhastuse ASi juhataja Annela Tiitson ütles, et hooldusfirmad ei kipu jääpurikate ja katuselume tõrjet meelsasti lepingutesse sisse kirjutama. "Väga raske on ennustada, kui palju lund talvel sajab ehk et töömahu arvestamine on väga keeruline," põhjendas Tiitson ning lisas, et riigihangete puhul on lume lükkamine katuselt ja jääpurikate likvideerimine siiski sageli hinna sees.

Tiitsoni kinnitusel teeb Arkaadia Puhastus katuselume ja jääpurikate tõrjet küll, ent vastavalt ühekordsetele tellimustele. "Tänavu ei ole meil väga palju selliseid tellimusi olnud, sest lund on vähem," rääkis Tiitson. "Kaks talve tagasi oli meil aga väga palju sellist tööd."

Tiitsoni sõnul sõltub teenuse hind konkreetsest objektist. "Hind sõltub sellest, kui palju katusel lund või jääd on ja kus kohas see asub," selgitas ta. "Samuti sõltub see sellest, milline katus hoonel on. Et kas pääseb tõstukiga äärele ligi või peab töömees üles katusele minema ja sealt lume alla viskama."

Tiitson lisas, et loomulikult on neil sõlmitud kindlustusleping juhuks, kui nende töömehed jääpurikate või lume eemaldamise käigus midagi ära lõhuvad. "Üldjuhul on nii, et kui üks mees on üleval lund lükkamas, siis teine seisab all ja turvab," seletas Tiitson. "Pelgalt turvalindid jalakäijaid kahjuks ei peata. Ohupiirkond on kinni nii kaua, kuni töö saab tehtud. Jääpurikate allavõtmiseks ei ole vaja eraldi luba taotleda, piisab teatamisest, et läheme purikaid lõhkuma."

Tiitson ütles, et tegelikult korralikul katusel jääpurikaid ei tekigi. "Majaomanikul tasuks katusesse investeerida ja jääpurikate probleem kaob," lausus ta. "Samas lumerohkel talvel peab majaomanik ikkagi jälgima, et kui lund on katusele liiga palju kogunenud, tuleb see lasta enne ära kühveldada, kui see alla vajub. Lumetõketest on teatud abi, aga kui sinna taha on lund rohkem kogunenud, siis ikkagi on vaja see maha lükata."