- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgad kasvavad liiga kiiresti
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare kommentaar palga- ja kaubandusnäitajate kohta.
Statistikaameti teatel kasvas keskmine brutokuupalk käesoleva aasta teises kvartalis 8,5% ja oli 976 eurot. Tegevusalade arvestuses kasvas keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%) ja omaniku liigi järgi arvestades välisomanikele kuuluvates ettevõtetes (10%). Nii kiire palgakasv on vastuolus väga aeglase majanduskasvu ja vähenenud tootlikkusega. Kui majanduskasv lähikvartalites märkimisväärselt ei kiirene, on oodata palgakasvu aeglustumist.
Palgakasvu kiirenemine on laiapõhjaline ja sellel on mitu põhjust. Esiteks kergitas palgaskaala alumist otsa miinimumpalga 10% tõus. Kui ettevõtted säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see tõenäoliselt peale miinimumpalga saajate ka selle lähedase palga teenijaid. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped. Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, mõjutab töötajate läbirääkimisvõimet palgaläbirääkimistel võimalus minna tööle välismaale. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%lt teises kvartalis 15,4%ni ja ehituses 6%lt 12,7%ni.
Viimastes kvartalites aeglustunud majanduskasv ja vähenenud tootlikkus pole palgakasvule veel mõju avaldanud. Tööjõu ühikukulu kasv oli 2013. aasta esimesel poolel tempokas ja majanduses loodavast lisandväärtusest tööjõule kulutatav osa suurenes kasumite arvelt. Osaliselt on see selgitatav tööturu inertsusega. Tavaliselt kulub üks-kaks kvartalit, et tööjõukulu hakkaks vähenenud majandusaktiivsusega kohanema. Siiski võib 7-8%list palgakasvu pidada liiga kiireks tingimustes, kus ühe töötaja loodud toodang on aastatagusest keskmiselt väiksem.
Ettevõtete kasumimarginaalide pikaajalise vähenemise korral on oht, et kapital liigub edasi riikidesse, kus on võimalik toota konkurentsivõimeliste hindadega ja kus on suurem kasumlikkus. Koos kapitaliga lahkuvad aga ka töökohad. Siseturule orienteeritud ettevõtted saavad kasumlikkust mõningal määral taastada hindade tõstmise teel, kuid selle tulemuseks on kiirem inflatsioon, mis alandab tarbijate sissetulekute reaalset ostujõudu. Eksportivas sektoris on ettevõtete võime hindu tõsta väliskonkurentsi tõttu märksa piiratum. See tähendaks konkurentsivõime langust ning väiksemat nõudlust Eesti ekspordile.
Keskmise palga inflatsiooniga korrigeeritud kasv ehk reaalse ostujõu kasv oli teises kvartalis 4,9%. Reaalpalk on suurenenud kahe viimase aasta vältel, mil keskmise brutopalga kasv on püsinud kiire ning tarbijahindade kasvutempo alanenud. Sellega on keskmise palga ostujõud jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele