Logistika Pluss OÜ juht Toomas Orutar toob välja kaheksa sammu, kuidas nemad oma peagi avatavas logistikakeskuses keskkonda - aga ka kulusid - kokku hoiavad.
Juba mõned aastad tagasi, kui ettevõtet kummitas ruumipuudus, otsustati, et alustatakse uue maja projekteerimise ja planeerimisega. "Meil on vaja koondada kõik väiksemad laod suurele pinnale, et saaksime toimetada efektiivsemalt. Lisaks on kõik meie poolt rendile võetud laod ehitatud erinevatel aastatel. Nende kütte- ja elektrikulud on kõik täiesti erinevad ja ütleme nii, et mõnes majas polegi võimalik kasumit teenida," põhjendab Orutar uue logistikakeskuse ehitamist.
2014. aasta jaanuaris avatavas Nurmevälja logistikakeskuses on pinda kokku 24 000 ruutmeetrit. Kuna vanas majas opereerimisest on Orutari sõnul head kogemused olemas, siis juba teati, kuidas järgmine maja veelgi paremini ja energiasäästlikumalt ehitada. "Oleme projekteerimise käigus veelgi tõhustanud valgustussüsteeme, paigaldanud rohkem andureid ning uus ladu on pikem ja laiem. Uudsena on projektis sees otsus katta hoone lõunapoolne külg päikesepaneelidega ehk hakkame ise elektrienergiat tootma," rääkis Orutar.
Lisaks on uue hoone küttesüsteem projekteeritud nõnda, et oleks võimalik kasutada erinevaid küttematerjale. Oma katlamaja võimaldab kütta nii gaasi, pelleti kui kütteõliga. "Vaatame, et kui mõni neist küttematerjalidest muutub turul liiga kalliks ja mõttetuks, siis saame kohe minna üle teisele materjalile. Katlamaja katel on juba niimoodi projekteeritud, et me ei oleks sõltuvad näiteks Eesti Gaasist," räägib juht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
8 olulisemat uuendust logistikakeskuse juures:
1. Kuna suurimaks muutuvkuluks on uue keskuse juures energiatarbimine, on see algusest peale olnud väga suure tähelepanu all.
2. Nurmevälja logistikakeskuse küttesüsteem on üles ehitatud nii, et see võimaldab valida hetke soodsaima kütuse.
3. Paralleelselt võetakse kasutusele päikesepaneelid, mis võimaldavad toota kogu vajamineva energia ja müüa ülejäägi energiavõrku.
4. Logistika Plussi jaoks uue meetmena on ehitatud laadimissildade tamburid, mis vähendavad märgatavalt soojuse tootmiseks vajaminevat energiat.
5. Riiulitevahelise koridori valgustus on jaotatud kolmeks osaks, mis lülitub sisse automaatselt ainult selles osas, kus on liikumist.
6. Päevavalguse ärakasutamiseks on katusel olevad suitsueemaldusluugid valmistatud läbipaistvast materjalist.
7. Hoone automaatikasüsteemid annavad pideva ülevaate reaalajas toimuvast ja ühtlasi on võimalik ka läbi selle keskust hallata väljastpoolt hoonet.
8. Lisaks kaasnevad ka keskuse mahuka tööga suured jäätmekäitlusmahud, mille puhul rakendatakse kohapealset jäätmete sorteerimist, mis põhimõtteliselt on võimaldanud jäätmekäitluskulud pöörata tuludeks.
Autor: Birjo Must, Kadri Bank
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!