Aaviksoo: parem haridus vähema raha eest

Aaviksoo sõnul puudutab suurim reformiga kaasnev muutus riiklikku koolitustellimust. “Ülikoolid pidid erialade kaupa lõpetajaid tootma, paraku see süsteem ei töötanud ja oli ülearu bürokraatlik,” ütles minister.

Riik edaspidi numbreid iga eriala peale ette ei määra, vaid seda hakkavad tegema ülikoolid, jälgides eriala õppida soovijate arvu ning lõpetajate tööhõivet. “Ülikoolid peavad tagama üldnumbri ja selle, et see arv  vastaks üliõpilaste, aga ka tööandjate ootus­tele – vaja on tasakaalu,” selgitas Aaviksoo kaht olulisemat tingimust. Haridusministri hinnangul saavad ülikoolid lõpetajate ja tööandjatega paremini suhelda kui ministeerium.

Rohkem õppimist. Aaviksoo sõnul peaks loodud süsteem kasvatama kvaliteeti ja efektiivsust, et saada paremat haridust vähema raha eest. “Kõige laiemas plaanis võidab ühiskond tervikuna,” märkis minister. Ta loodab, et tudengid pühenduvad nüüd senisest enam õppimisele ja just tulemuslikule õppimisele.

Samuti on olulisi muutusi ooda­ta rahastamises. Haridus- ja teadusministeeriumi teatel suureneb vastuvõtu rahastamine võrreldes 2012. aastaga 12 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui seni.

Kolmas peamine kõrgharidusmuudatus on kuu aja eest vastu võetud seadus, millega loodi vajaduspõhised õppetoetused. Sügisest õppima asunud tudengitel on õigus saada praeguse 56eurose õppetoetuse asemel pere sissetulekust sõltuvalt 75–220 euro suurust vajaduspõhist õppetoetust.

Järgmisest sügisest on kõigil eestikeelsetel õppekavadel kõrgkoolis täiskoormusega õppima asuvatel tudengitel õigus õppida tasuta.