Ta lisas, et suurematele ettevõtetele kuulub ainult 10% eramaast, enamik maast kuulub väikeomanikele. “Meie ei taha mingit revolutsiooni teha, tahame, nagu mujal riikides on,” märkis Rahnel.
Väikeomanik mures. Eesti Jahimeeste Seltsi jahimehed on arvanud, et uus jahiseadus on liiga omanike poole kalduv. On arvatud, et jahiseaduse eelnõu taga on suurmaaomanikud. “Kas see ka nii on, ei oska öelda. Uue jahiseadusega on väikemaaomanike huve eiratud, sest seaduses on näiteks kirjas, et jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel on vaja vähemalt 2/3 maaomanike pindalalist nõusolekut. Seega on oluline maa pindala suurus,” kommenteeris Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.
Erametsa liidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais lisas, et Eestis ongi jahimeeste meelest maailma parim seadus, aga maaomanike poolt vaadatuna kõige õudsem. “Ei vasta tõele, et suuremad metsaomanikust on jahiseaduse eelnõu taga. Viidatakse ühele seaduse punktile: jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel on vaja vähemalt 2/3 maaomaniku pindalalist nõusolekut. Rõhutan, et see punkt ei ole sinna sisse läinud mitte maaomanike survel, vaid see on kokku lepitud aastaid tagasi maaomanike ja jahimeeste vahel,” lausus Ehrpais.
Ta märkis, et maaomanikud ei ole absoluutselt selle vastu, kui riigikogulased leiavad parema lahenduse, kuidas jahirentnikku vahetada. “Meie nõue on see, et olgu maaomanik suur või väike, ta peab saama kas või teoreetiliselt võimaluse jahirentnikku valida,” ütles ta.
Ta märkis, et selleks, et survestada seaduse vastuvõtmist on Eesti Erametsaliit korraldanud eelmisel aastal jahikeeluaktsiooni: omanikud, keelake oma maa peal jaht ära, et sellega survestada seadust vastu võtma, et see seadus kiiresti vastu võetakse. EJS küsis keskkonna ametist, kui palju neid keelde on ja Äriregistri andmed on lisatud, kes siis keelajad on. “Ja kui me saime selle tabeli, siis me palusime ka 10 suuremat firmat, kes on keelanud. Kümnest seitse on välismaalased. 94% keelualusest pinnast on tehtud metsafirmade poolt. Nii et tegelikult paistab siit välja, et metsafirmad on hoopis põhikeelajad mitte eesti talupojad,” selgitas Korts.
Jahimeestel on hirm, et me mängime oma jahiõiguse välismaalastele, lisas ta.
Ta selgitas, et välismaalaste käes võib ju olla 10 000 ha maad aga need jagunevad kogu Eestimaa peal laiali. “Eestis on 360 jahiseltsi, iga talumees kellel on paar sada ha maad omab igal juhul hääle kaaluõigust, kui 10 000 ha omanik. Kogu Euroopa kasutab pindalalist lähenemist,” lausus Ehrpais.
Sammuti ta viitas, et jahikeeluaktsioon ei olnud organiseeritud survestamiseks seaduse vastuvõtmist. Seda kutsuti selleks, et seda diskusiooni ühiskonnas üleval hoida.