- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−0,58%42 640,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,72
- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−0,58%42 640,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,72
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi CO2 kvoodi turu saatus noateral
Maailma suurima heitmekvoodituru saatus oli eile noateral Euroopa Parlamendis, kus keskkonnakomisjon andis hinnangu Euroopa Komisjoni kliimavoliniku plaanile vähendada ülepakkumist, mis on heitmekvoodi hinnalt põhja alt viinud.
Plaani vetostamise katse kukkus komisjonis eile läbi, vahendas agentuur Bloomberg.
Parlamendi keskkonnakomisjon kaalus muudatust ELi heitmekvootidega kauplemise seaduses, mis annaks Euroopa Komisjonile voli kvoodioksjonite ajakava muuta. Eesmärk on lükata teatud hulga ülemäärase kvoodi müük praegu kümnendi lõpuni edasi, et ülepakkumist vähendada.
Läinud kuul kukkus aasta eest 10 euro tasemel olnud kvoodi hind juba 2,81 euro tasemele tonnist. Kaalul on ELi 54 miljardi euro suuruse heitmekvootidega kauplemise süsteemi saatus, mis piirab enam kui 12 000 Euroopa ettevõtte heitmeid.
Keskkonnakomisjoni otsus on nõuandev suunis parlamendile, mis hääletaks seadusemuudatust ilmselt aprillis. Seejärel peavad selle heaks kiitma ka ELi liikmesriigid.
Ülepakkumist ettepanek ei lahenda. Ülepakkumise vähendamiseks on Euroopa Komisjoni eesmärk ajutiselt 900 miljoni tonni ulatuses heitmekvoote müügist kõrvaldada. Need kvoodid tuleksid oksjonile aastatel 2019–2020.
Komisjoni ettepanek ei lahenda ülepakkumise probleemi, kuna lükkab kvoodi müüki üksnes edasi, ütles Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütik Georg Zachmann.
EL käivitas heitmekvootidega kauplemise süsteemi 2005. aastal, et aidata täita 1997. aastal Kyotos võetud eesmärki vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid.
Eeldati, et süsteem survestab firmasid investeerima heitmeid vähendavasse tehnoloogiasse – mida kõrgem kvoodi hind, seda suurem stiimul investeerida.
Majanduskriis Euroopas on aga tööstustoodangut vähendanud. See on ühtlasi vähendanud heitmeid ja tekitanud turul ülepakkumise. Kvoodi hind on alanenud viie euro tasemele.
Eile ja üleeile kõikus heitmekvoodi hind 5,12–5,13 euro tasemel.
Mõju avaldaks 50eurone hind. “Meie analüüs näitab, et kvoodi hind peaks olema 50 eurot, et mõju avaldada,” ütles ajalehele Wall Street Journal(WSJ) rahvusvahelise energiaagentuuri IEA peaökonomist Fatih Birol.
Hetkel kuum
Asjaolu, et Euroopa on nüüd söe tarbimiselt USAst mööda läinud, kerkides maailmas söe –maailmas kõige enam heitmeid põhjustava fossiilse kütuse – tarbimisel teisele kohale, tõendab, et Euroopa praegune poliitika heitmete piiramiseks ei tööta, ütles ta.
“Loodan, et Euroopa Parlament ja teised institutsioonid Euroopas leiavad viisi, kuidas heitmekvoodi hinda tõsta nii, et see annaks reaalse signaali nii tarbijatele kui ka tootjatele fossiilsetele kütustele alternatiivide otsimiseks,” tõdes Birol.
Eile Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletusel olnud meede võib kvoodi hinna kergitada 14–18 euro tasemele tonnist, mis ei ole ikka veel piisav, ergutamaks investeeringuid vähem saastavatesse energialiikidesse, ütles ELi energiavolinik Günther Oettinger Wall Street Journalile.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Suur eeskuju on Oleg Gross
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele