Maksuparadiiside kohale on tõusmas äikesepilved

Rahvusvaheline uuriva ajakirjanduse organisatsioon The International Consortium of Investigative Journalists (ICIJ) on enda käsutusse saanud üle 2,5 miljoni toimiku, mis puudutavad ettevõtteid, mille asukoht on mõni maksuparadiisina tuntud piirkond.

Andmed on seotud enam kui 120 000 firma või fondiga, mis registreeritud näiteks Briti Neitsisaartel Kariibi meres, Cooki saartel Vaikses ookeanis või mujal tuntud offshore-piirkonnas.

See on erakordne materjal, sest tavaolukorras ja ametlikke kanaleid pidi pole sellistest piirkondadest mõne firma tehingute ja omanike kohta info hankimine võimalik. Selline varjatud omanike süsteem võimaldab peita näiteks korruptiivsel teel saadud tulu või pesta kuritegelikku raha. Loomulikult kasutatakse maksuparadiise ka maksukoormuse vähendamiseks.

Mahukat materjali töötavad läbi kümned ajakirjanikud. Andmed sisaldavad rahaülekandeid, firmade asutamiskuupäevi ja seda, kellega ettevõtted seotud on. Seni avaldatust on näha, et maksuparadiiside kasutamine on ülemaailmne trend.

ICIJ teatel leidub nimekirjas poliitikuid, arste, sõjaväelasi, riigifirmade juhte ja ärimehi nii Ühendriikidest, Kreekast, Venemaalt kui paljudest teistest riikidest. Selle kõrval on aga ka näiteks rahvusvahelise relvaäriga seotud ettevõtteid või laiaulatuslike pettuste korraldajaid. 

Peamiste avastustena on ICIJ oma teates välja toonud, et riigiametnikud näiteks Venemaalt, Kanadast, Aserbaidžaanist, Mongooliast, Pakistanist jm kasutavad salajasi ettevõtteid ja pangakontosid. Maailma superrikkad kasutavad offshore-skeeme, mis võimaldavad neil nii omada näiteks maju, jahte, kunsti ja muid varasid ning saada seeläbi maksusoodustust ning nautida anonüümsust. Süsteemi aitavad üleval hoida maailma suurpangad, näiteks UBS või Deutsche Bank, kes oma kliente igati abistavad.   

ICIJ lehel on seni avaldatud infot mitme prominentse isiku kohta. Näiteks oli Gruusia peaminister ja rikkaim inimene Bidzina Ivanishvili ühe Briti Neitsisaarte ettevõtte juhtkonnas veel 2006. aastal. Praegu vastas ta ajakirjanikele, et ei ole selle ettevõttega enam seotud ega pea oma deklaratsioonis seda enam näitama.  

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ja tema perekond on seotud mitme Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõttega. Selgitusi ta ajakirjanikele nende firmade kohta ei andnud.

Mongoolia poliitik ja endine rahandusminister Bayartsogt Sangajav kontrollib samuti ühe Briti Neitsisaartele registreeritud firma tegevust, millel oli salakonto ühes Šveitsi pangas. Sangajav vastas ajakirjanikele, et tema ja paar sõpra lõid firma väärtpaberitega kauplemiseks.

Eestiga seotud infot ICIJ avaldanud ei ole, ent see ei tähenda, et siinmail sellised skeemid tundmatud oleks. Näiteks kirjutab tänane Äripäev Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seostatavatest rahatehingutest läbi Šveitsi, Panama ja Briti Neitsisaarte. Tehinguid uurib Eestis prokuratuur.

Savisaarega on seotud Šveitsis asuv nn perekonnafond, mille pangaarvelt pärit rahaga maksis linnapea mõni aasta tagasi oma isikliku võla. Uurijate hinnangul võib Savisaare Šveitsi fondi pangakonto olla seotud mitte maailmavaate toetamiseks raha kogumisega, nagu Savisaar ise väitnud, vaid tipp-poliitikule meelehea maksmisega. Näiteks on fondi kandnud raha ettevõtja ja Savisaare sõber Alexander Kofkin, kel on Tallinna linnas ka ärihuvid.