Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sõerd: ümbrikupalga maksmine on ju üsna tülikas

Tallinki hotellide ja endise maksuameti juhi Aivar Sõerdi sõnul teevad ettevõtted maksupetturite väljajuurimisel juba praegu koostööd ning ümbrikupalga maksmine on ühe ettevõtte jaoks üsna tülikas tegevus.

Maksuameti juht Marek Helm kirjutas tänases Äripäevas arvamusloos, et maksupettuste tõkestamiseks peavad ka ettevõtjad ise kaasa aitama.

Järgneb intervjuu Aivar Sõerdiga:

Kas ja kuidas teie olete üritanud enda sektoris käibemaksupettureid vähendada?

Mina toimetan ettevõttes, mille emaettevõte on börsifirma, käibemaksuküsimustega peab börsifirma olema ettevaatlik. Et mina isiklikult selle teemaga pole kokku puutunud.

Kui üldisemalt vaadata, kui konkurent maksab mustalt palka töötajatele, siis on tegemist ebaausa konkurentsieelisega ju

Väiksemate firmade puhul on olemas ümbrikupalkade probleem ja käibe varjamist võib ka esineda, aga suuremate firmade puhul ei ole see tänapäeval enam väga reaalne. Mina oma töös ei puutunud nende probleemidega kokku ja polnud ka maksuametiga probleeme. Börsifirma puhul on need mängureeglid üsna karmid. Selliste asjadega rikkumisi ei saa lubada ja sel pole ka mõtet.

Hotelliäris on see erisus, et majutusteenustele kehtib 9%line käibemaks. See on põhjendatud sellega, et hotellide käibe toob suures osas eksport. Neil on enamuses välisturistid klientideks, see on aga eksport ja eksport maksustatakse nullmääraga. Hotellidel on 9%line maksuerisus majutusteenustel.

Aga kui üldisest konkurentsist Eestis rääkida.

Ma tean, et konkurents tihti väga õiglane ei ole. Ka Tallinnas leiab restorane ja baare, kus kogu palka ei deklareerita. Kuid see on üle-Euroopaline probleem, Lõuna-Euroopas rohkem ja Põhjas vähem. Eks seda probleemi leiab ka Soomes ja Rootsis.

Kas on olemas lihtne lahendus, kuidas seda olukorda parandada või ennetada?

Üldine põhimõte ja reegel on see, et kui maksukoormus on mõistlikul tasemel, meie tööjõukoormus poole Euroopas kõige kõrgem, siis ei ole suurt põhjust, miks peaks hakkama maksuriskide võtmisega tegelema.

Kui kujutame ette, et Eestis peaks tulema astmeline tulumaks ja maksu suuremad astmed tulevad juba ka madalamatele tasemetele, siis tekib ettevõtjatel kindlasti suurem põhjus palkasid kas osaliselt või täielikult mustalt maksta. Mõistlik üldine maksukeskkond tingib selle, et pole põhjust riske võtta ja oma mainega riskida. Ega see ümbrikupalga maksmine on ju üsna tülikas. Ei või ju iial teada, millal tööandja läheb töövõtjaga tülli ja töövõtja läheb teeb avalduse ametivõimudele ja ongi tüli ja pahandus käes. Milleks neid riske võtta? Kas tasub mainega riskida?

Kuid Eesti maksutase on ju võrreldes teistega mõistlik.

Meie maksukoormus pole kõige madalam, kuid ka mitte kõige kõrgem. Hetkel on mõistlikult tasemel. Võiks olla madalam.

Kas ettevõtjad teevad omavahel ka koostööd, et pettureid välja juurida?

Jah, ikka, on olemas ju ka hotellide liit, kus vahetatakse informatsiooni, ka palgatasemete kohta. Erialaliidud seisavad hea selle eest, et oleks õiglane konkurents.

Kas maksuametile edastatakse vihje või kuidas see hea seismine käib?

Liidu siseselt kutsutakse korrale, võrreldakse andmeid ja lepitakse kokku ausad mängureeglid.

See rikkumises kahtlustatav ettevõte kutsutakse kohtumisele, noomitakse teda ja asi saab korda?

Neid küsimuse arutatakse omavahel jah. Kui tegemist on soliidsete äripartneritega, siis suudetakse ka ausates mängureeglites kokku leppida. Isekorrastumine toimub. Maksuametile vihjete saatmise võtetest ma ei tea midagi.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.