- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti tõrjub Küproselt pagevat raha
Läti keskpanga rahanduspoliitika osakonna asedirektor Martinš Bitans kinnitas eile Tallinnas, et Küprosest on tõesti saanud laiemalt majanduse ja hinnastabiilsuse asemel peamine teema, mille kohta eurosse pürgivalt Lätilt praegu aru päritakse.
„Küproselt pagev raha ei tulva kõik Lätti,“ ütles Bitans, viidates, et aasta algusaest Küproselt välja viidud summadest on Lätti jõudnud ehk vaid 5%. Mitteresidentide deposiidid ei ole märkimisväärselt kasvanud. „Järelikult see raha läheb kuskile mujale,“ ütles Bitans.
Üks põhjusi on Bitansi sõnul see, et Läti finantsinspektsioon uurib ja nõuab pankadelt raha päritolu kontrollimist. Teisalt nõutakse pankadelt, mis tegelevad mitteresidentide rahaga, suuremaid kapitali- ja likviidsuspuhvreid. „See tasakaalustab lisatulud, mida selle raha pealt loodetakse ja vähendab motivatsiooni seda raha vastu võtta,“ ütles Bitans.
Läinud kuul ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis oma Twitteri konto vahendusel, et Läti ei hakka võistlema Küproselt pageva raha pärast. „Leiame, et mitteresidentide äri on riskantne,“ ütles ta.
Agentuuri Bloomberg andmeil kasvasid mitteresidentide hoiused Lätis läinud aastal 17% 11,4 miljardile dollarile, moodustades kõigist hoiustest 49%. Mõned Läti pangad on avalikult öelnud, et hetke tuleb ära kasutada. „Praegust ebastabiilset olukorda Euroopa Liidus tuleks vaadelda pragmaatiliselt ja omakasupüüdlikult,“ ütles Rietuma panga juriidilise osakonna juht Jaroslav Zamullo märtsi lõpus panga kodulehel, märkides, et Lätist võiks nüüd saada finantsmaailmas kaalukam keskus. Pank pikendas isegi lahtiolekuaegu, kui Küprosega seoses hakkas tulema palju järelepärimisi.
Euro kasutuselevõtt annab Lätile juurdepääsu Euroopa Keskpanga likviidsusabile, muutes riigi atraktiivsemaks. See võib mitteresidentide hoiused aastaks 2018 kahekordistada, ütles ABLV panga tegevjuht Ernests Bernis märtsis Läti majanduslehele Dienas Bizness.
Küprosel ületasid pankade varad riigi SKP ligi kaheksa korda, Lätis oli see näitaja mullu 129%. Euroopa Liidu keskmine on 369%.
Euroopa Parlamendi saadikud on tõstatanud küsimuse Läti panganduse riskidest ja mitteresidentide raha riiki meelitamiseks loodud soodsatest tingimustest – sh elamislubade andmisest suurte investeeringute eest. Järelepärimise mitteresidentide hoiuste kohta on Euroopa Keskpangalt saanud ka Läti keskpank, kinnitas Bloombergile panga pressiesindaja.
Mitteresidentide hoiustega seotud riskid ei ole Lätile tundmata. 2008. aastal tuli valitsusel pärast Parex panga päästmist paluda IMFilt ja ELilt 7,5 miljardi euro suurust abiprogrammi. Praegu on Läti finantsinspektsioon saatnud pankadele kirja, milles soovitab standardites mitte järgi anda, et nii Küproselt pagevat raha omale saada. Märtsis tõsteti likviidsuspuhvrite nõuet pankadele, kus on suur mitteresidentide raha osakaal.
Agentuuri Moody's hinnangul oli Küprosel Venemaa kodanike raha ca 31 miljardit dollarit.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele