Sirje Rank • 19. aprill 2013
Jaga lugu:

Läti tõrjub Küproselt pagevat raha

Läti püüab tõrjuda kartused, et Küprose järel võivad Läti pangad euroala stabiilsusele ohtlikuks saada, kui Küproselt pagev raha nüüd Lätis varju peaks leidma.

Läti keskpanga rahanduspoliitika osakonna asedirektor Martinš Bitans kinnitas eile Tallinnas, et Küprosest on tõesti saanud laiemalt majanduse ja hinnastabiilsuse asemel peamine teema, mille kohta eurosse pürgivalt Lätilt praegu aru päritakse.

„Küproselt pagev raha ei tulva kõik Lätti,“ ütles Bitans, viidates, et aasta algusaest Küproselt välja viidud summadest on Lätti jõudnud ehk vaid 5%. Mitteresidentide deposiidid ei ole märkimisväärselt kasvanud. „Järelikult see raha läheb kuskile mujale,“ ütles Bitans.

Üks põhjusi on Bitansi sõnul see, et Läti finantsinspektsioon uurib ja nõuab pankadelt raha päritolu kontrollimist. Teisalt nõutakse pankadelt, mis tegelevad mitteresidentide rahaga, suuremaid kapitali- ja likviidsuspuhvreid. „See tasakaalustab lisatulud, mida selle raha pealt loodetakse ja vähendab motivatsiooni seda raha vastu võtta,“ ütles Bitans.

Läinud kuul ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis oma Twitteri konto vahendusel, et Läti ei hakka võistlema Küproselt pageva raha pärast. „Leiame, et mitteresidentide äri on riskantne,“ ütles ta.

Agentuuri Bloomberg andmeil kasvasid mitteresidentide hoiused Lätis läinud aastal 17% 11,4 miljardile dollarile, moodustades kõigist hoiustest 49%. Mõned Läti pangad on avalikult öelnud, et hetke tuleb ära kasutada. „Praegust ebastabiilset olukorda Euroopa Liidus tuleks vaadelda pragmaatiliselt ja omakasupüüdlikult,“ ütles Rietuma panga juriidilise osakonna juht Jaroslav Zamullo märtsi lõpus panga kodulehel, märkides, et Lätist võiks nüüd saada finantsmaailmas kaalukam keskus. Pank pikendas isegi lahtiolekuaegu, kui Küprosega seoses hakkas tulema palju järelepärimisi.

Euro kasutuselevõtt annab Lätile juurdepääsu Euroopa Keskpanga likviidsusabile, muutes riigi atraktiivsemaks. See võib mitteresidentide hoiused aastaks 2018 kahekordistada, ütles ABLV panga tegevjuht Ernests Bernis märtsis Läti majanduslehele Dienas Bizness.

Küprosel ületasid pankade varad riigi SKP ligi kaheksa korda, Lätis oli see näitaja mullu 129%. Euroopa Liidu keskmine on 369%.

Euroopa Parlamendi saadikud on tõstatanud küsimuse Läti panganduse riskidest ja mitteresidentide raha riiki meelitamiseks loodud soodsatest tingimustest – sh elamislubade andmisest suurte investeeringute eest. Järelepärimise mitteresidentide hoiuste kohta on Euroopa Keskpangalt saanud ka Läti keskpank, kinnitas Bloombergile panga pressiesindaja.

Mitteresidentide hoiustega seotud riskid ei ole Lätile tundmata. 2008. aastal tuli valitsusel pärast Parex panga päästmist paluda IMFilt ja ELilt 7,5 miljardi euro suurust abiprogrammi. Praegu on Läti finantsinspektsioon saatnud pankadele kirja, milles soovitab standardites mitte järgi anda, et nii Küproselt pagevat raha omale saada. Märtsis tõsteti likviidsuspuhvrite nõuet pankadele, kus on suur mitteresidentide raha osakaal.

Agentuuri Moody's hinnangul oli Küprosel Venemaa kodanike raha ca 31 miljardit dollarit. 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum