Firmapeod enne ja nüüd

"Meil on pikk traditsioon pidada aasta viimase tööpäeva keskpäeval aastalõpu hetke, mil kõik, kellel töö võimaldab, saavad Leiburi kontoriruumides kokku, sööme piparkooke ja kuulame-vaatame mõnd toredat esinejat," ütles Leiburi turundusjuht Annika Oja.

Omal ajal oli Leiburil oma puhkekodu Türisalus, kus oli kaks kööki, suur saal, saun, bassein, baariruum, tubadesse mahtus vähemalt 60 inimest. Paljud töötajad, kel endal suvemaja polnud, kasutasid Türisalu puhkekeskust väga soodsatel tingimustel oma perepuhkuseks. Seal peeti Leiburi suvepäevi, seminare, pidusid, suviseid spordivõistlusi, kus mängiti lauatennist ja võrkpalli. Pidudel esinesid oma töötajate ansambel, solistid, rahvatantsijad, orkester. Lasnamäel tegutses aktiivne näitering, kes esines kõigil aastapäevapidudel.

"Praegu osalevad Leiburi töötajad Leivaliidu korraldatud iga-suvistel Eesti pagarite suvemängudel ja suvekoolis mõnes Eesti looduskaunis paigas," ütles Oja. "See on pagari- ja kondiitritööstusega seotud inimeste vabas vormis kokkusaamine, kuhu võib tulla nii perega kui ilma."

"Saku Õlletehases on olnud pikka aega traditsioon tähistada ühiselt jõulupidu ja suvepäevi - see on tore tava," tunnistas Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg. "Kuna Saku Õlletehases on sportlik kollektiiv ning meil tegutseb oma spordiklubi, siis näiteks suvepäevade traditsiooniline päevakava osa on mõni sportlik meelelahutus (matkad, pallimängud, teatevõistlused jmt). "

Tamberg lisas, et tavaliselt püütakse nii suvepäevade kui ka jõulude tähistamisel leida tasakaal seltskondliku vestluse ja meelelahutuse vahel. Traditsiooniliselt on jõulupeo üks osa aasta tublimate töötajate meelespidamine.

"Eks iga peo korraldamise juures otsitakse huvitavat kandvat ideed, nii on see praegu ja on olnud ka aastaid tagasi," sõnas Tamberg.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tullio Ilomets on oma akadeemilise karjääri jooksul aastakümnete vältel näinud, kuidas firmapidu peetakse ja tunnistab temagi, et formaat ei ole ajas väga palju muutunud.

"Reaalteadlastega on ikka nii olnud, et kui keemikutel on parajasti mingid uurimistööd käimas, siis peol räägitakse ka sellest, millised on arengud," lausus Ilomets. "Nagu ikka, on üks osa inimesi alati rääkinud tööst ja teised niisama seltskondlikel teemadel, näiteks anekdoote."

 

Kaja Sepp, EMT avalike suhete juht

Kui vaatame ajas nii kaugele tagasi nagu 20 või 10 aastat, võiks öelda, et peod olid ametlikumad ja pidulikumad, nii nagu kogu firmakultuur oli toona ametlikum. Samas teisalt inimestel oli peovaimustust rohkem.

Mida rohkem ajas tagasi vaadata, seda olulisem firmapidu oli. Praegu tore on firmapidu sündmus, kus kolleegidega koos olla, aga see pole enam klassikalises mõttes pidu. Inimesed hoiavad oma töö ja eraelu võib-olla rohkem lahus, kolleegid on kolleegid, see pole eeldus, et kolleegid on su sõbrad. Pigem on suhted professionaalsel tasemel ja peol räägitakse isegi natuke töist juttu. Sõpruskond ei ole sul enam tööl.

Piir töö ja eraelu vahel on praegu tugevam. Kümme aastat tagasi hakkaski see muutuma, aga kui vaadata 20 aastat tagasi, siis töö oligi paljude jaoks elu. Töönarkomaania oli toona moes. Kui töö oli enamvähem elu kese, siis ka firmapidu oli eluäge üritus. Praegu pole firmapeol enam sellist külgetõmbe sära, kuigi ka praegu on firmapidu kahtlemata tore üritus, kuhu meelsasti tullakse.

Bändide tegemine ja teemapeod ongi pigem sellisest vanaaja vaimustusest kaasa tulnud. Vanasti sündisid sellised asjad iseenesest, praegu peab keegi neid korraldama. Vanasti korraldati EMT pidusid ise, nüüd kasutame professionaalsete peokorraldajate abi. Võiks öelda, et firmapeod on muutunud igas mõttes professionaalsemaks. Ka peo meeleolu mõttes.