Prügipõletus ei ole riikliku jäätmestrateegiaga vastuolus

Nõnda on riik oma arengukavas jäätmepõletusega juba ammu arvestanud ning Iru elektrijaama jäätmeploki valmimisel sai see eesmärk ka teoks. Seega ei ole vastupidiselt 29. augusti Äripäevas ilmunud OÜ Paikre juhataja Teet Kursi arvamusloole segaolmejäätmete põletamine vastuolus riikliku jäätmestrateegiaga ega ka jäätmete liigiti kogumise kohustusega.

Prügila juhina peab Teet Kurs loomulikult kaitsma juhitava ettevõtte ärihuvisid, kuid tahan siinkohal juhtida lugejate tähelepanu veel mõnele asjaolule.

Jutt käib olmeprügist. Näiteks on raske aru saada, kuidas mõjutab kodusest sortimisest üle jäävate jäätmete põletus taaskasutust teisiti kui prügila. See prügi, mis eestimaalaste kodudest segaolmejäätmetena juba teele läheb, saaks prügilas kõige keskkonnavaenulikumal moel maha tambitud. Iru elektrijaamas taaskasutatakse sama prügi aga elektri ja soojuse tootmiseks. Tulemus on puhtam loodus, soodsam prügikäitluse hind ning odavam soojusenergia Tallinna ja Maardu elanikele.

Samuti on keeruline mõista, kuidas mõjutab Iru elektrijaam inimese käitumist liigiti kogumisel teisiti kui prügila. Tõsi, eesti inimesed ei ole väga agarad prügi sortijad, kuid selles ei saa süüdistada ühte jäätmete kasutajat mitmest.

Suur osa jääb niikuinii sortimata.  Eestis kogutakse praegu liigiti kokku umbes 26–27% olmejäätmetest, Euroopa Liidu edulisemates maades aga 55–60% jäätmetest. Seega jääb ka kõige eeskujulikuma prügi liigiti kogumise puhul siiski märkimisväärne osa jäätmetest sortimata ning see rändaks küll euronõuetele vastavasse prügilasse, kuid siiski männimetsa alla. Iru elektrijaam pakub keskkonnasõbralikuma ja tarbijale majanduslikult kasulikuma alternatiivi – taaskasutame jäätmed ja toodame nendest elektrit ja soojust. Pakendid, plastik, klaas, paber ja biolagunevad jäätmed on aga loomulikult mõistlik edaspidigi eraldi sortida ning korduskasutusse suunata.