Rootsi: kümme head aastat ilma eurota

Nädalavahetusel möödub kümme aastat sellest, kui rootslased ütlesid rahvahääletusel eurole ei.

Vaadates tagasi, kuidas Rootsil läinud on, tõdeb Rootsi majandusleht Dagens Industri täna, et kurjakuulutused, et Rootsi majandus kannatab, kroonist saab teisejärguline odavvaluuta, intressimäärad kasvavad ja töötus tõuseb talumatutesse kõrgustesse, pole tõeks saanud.

8% kasvanud euroala majandusega võrreldes on Rootsi majandus rahvahääletusest, kus 56% hääletas euroga liitumise vastu, kasvanud 22%.

Krooni kollapsit ei tulnud ja intressimäärad on olnud isegi allpool Saksa pikajalisi intressimäärasid, mida on alati käsitletud kui kindlamast kindlamat mõõdupuud. Lehmani krahhi järel viis aastat tagasi nõrgenes kroon küll järsult, mis aitas aga Rootsi eksporti. "Turvapadi pole tingimata paha," nendib DI.

Ent see, mis oli mõistlik kümme aastat tagasi, ei pruugi olla niisama mõistlik täna. DI jõuab välja tõdemuseni, et rahaliit on kriisis näidanud vastupidamisvõimet. Euroopas on alanud reaaalsed reformid ja käimas põhimõttelised muutused. Euroopa integratsioon on tõsimeeli alanud - tööta hispaanlased otsivad tööd Saksamaal, kus on tööjõunappus - nii peabki see ühes rahaliidus toimima.

Ja ka poliitiline integratsioon on alanud.

Rootsil pole kiiret, riik võib rahumeeli ka perifeerias edasi särada. Leht tuletab meelde Rootsis rahaliiduga liitumise poolt ja vastu argumente kaalunud professori Lars Calmforsi seisukohta, kes poliitilistel põhjustel hääletas kümme aastat tagasi rahaliiduga liitumise poolt. Sest rahaliit on üks osa Euroopa integratsioonis. Majanduslikke eeliseid oli professoril raskem leida.

Rootsi rahandusminister Anders Borg, kes kümme aastat tagasi agiteeris Rootsi euroga liitumise poolt, tõdeb nüüd tagantjärele, et oma valuuta on Rootsit hästi teeninud.

"Rootsi on tänu ujuvale valuutakursile väga hästi hakkama saanud," ütles ta intervjuus Dagens Industrile. "Kui tagasi vaadata, tuleb tõdeda, et euroala riikidel on olnud väga suured raskused ning et esialgne reeglistik ei olnud piisav, et süsteem hästi toimiks." Kriisi juur on aga selles, et riigid pole hoolitsenud oma konkurentsivõime eest ning on lasknud riigi rahanduses korra käest.

"Meil tuleb tõdeda, et Rootsi, Soome ja Taani, mis on valinud erinevad lahendused, on kõik suhteliselt hästi toime tulnud, kuna tegemist on hästi majandatud riikidega, mille avaliku sektori rahanduse seis on tugev. Kuid nii keerulistel aegadel on ujuv valuutakurss pigem eeliseks olnud," ütles Borg.

Pikas perspektiivis on aga euro Euroopale hea, leiab Borg, ehkki Rootsi ise eelistab praegu jätkata oma valuutaga.