Tamsar: palk on tööviljakusega kooskõlas

Millal jõuame inimväärse alampalgani? Kui oleme märgatavalt jõukam ja konkurentsivõimelisem ühiskond. Võime soovmõtlemisele järele anda ja kehtestada alampalgaks näiteks 700 eurot. Need ca 15 000 inimest, keda alampalk otseselt puudutab, see ilmselt rõõmustaks... põgusalt. Ja siis oleks kõik varsti mitte märgatavalt parema, vaid märgatavalt halvema järje peal ehk sotsiaalsüsteemi kliendid.

Keegi ei arva, et see tooks lihtsaima töö tegijatele jõukuse, kuid kahe aastaga tõuseb alampalga saajate sissetulek siiski veerandi võrra. Kuigi absoluutsummad ei paista suured, siis see tähendab paljudele ettevõtetele palgakulude kasvu veerandi võrra, mis seab ka osa ettevõtteid eksistentsiaalsete küsimuste ette. Kui saaja poolt vaadates tundub see summa väike, siis andja poolt on see arvestatav kulu.

Ühiskond peaks vaatama ka valitsuse poole, kelle käes on järgmised hoovad. Näiteks tulumaksuvaba miinimum. Kui soovime, et tulevikus oleks alampalga teenijaid võimalikult vähe, ei pea me panustama streikimisele ja nõudmistele, vaid haridusse.

Mida saaks tööandjad ette võtta, et peatada noorte väljaränne? Soov tööjõuturu vajadusi ja pakutavat haridust kokku viia on olemas nii Eesti haridussüsteemis kui ka ettevõtjatel. Probleem on hea mudeli puudumine ja rahastamine. Noorte piiriülene liikumine on osa meie vabadusest. Pigem on küsimus selles, et Eesti muuta atraktiivseks paigaks nii juba väljasolevatele eestlastele kui ka välismaalastele.

On ka teine külg. Inimeste hariduslikud valikud ei arvesta ettevõtjate vajadustega ja seega võimalusega Eestis tööd saada. Eestis ei ole puudust hästi tasustatud töökohtadest, vastupidi.

Kas Eesti tööandjad tõmbuvad kokku, et väheneva elanikkonnaga turul hakkama saada? Toote välja suurima väljakutse, mis ühiskonnal ees seisab. Osa ettevõtjaid vaatab pikemalt ette, osa lühemalt. Kõik pole probleemi suurust veel mõistnud, eriti mis puudutab tööjõupuudust.  Sama küsimust soovitan küsida riigi käest pensioni- ja ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse kohta.

Miks ei väärtusta tööandjad kutseharidust? Tööandjate jaoks on murekoht kutse­hariduse maine.  Ei saa väita, et kutse­haridusega inimesed on alaväärtustatud. Madalad palgad teatud sektorites on paraku osa Eesti elust ja kiiret muutust seal ei ole.

Pikemas perspektiivis saavad üksikute eranditega edukaks ettevõtted, kes panustavad kvalifitseeritud ja mitte kõige odavamale tööjõule.

 

Kes on kes

Toomas Tamsar

Sündinud 22. veebruaril 1967 Tallinnas, eesti ettevõtja ja tippjuht.Lõpetas 1992. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna.Töötab alates maist 2013 tööandjate keskliidu tegevjuhina.2000–2002 Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees.1999–2000 ASi NG Investeeringud juhatuse esimees1998–1999 Norma Grupi juhatuse esimees1994–1998 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor.Asutas 1995. aastal OÜ Balti Juhtimiskonverentsi ning on siiani üks Pärnu Konverentside eestvedajatest.