- OMX Baltic0,33%301,01
- OMX Riga−0,14%891,77
- OMX Tallinn0,63%2 081,64
- OMX Vilnius0,3%1 206,03
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,76
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,33%301,01
- OMX Riga−0,14%891,77
- OMX Tallinn0,63%2 081,64
- OMX Vilnius0,3%1 206,03
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,76
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstus. Kogu teave kaevandamise kohta
Ettevõtjal tasub hoida silm peal maavarade bilansil ehk maavarade varu ja nende kaevandamise võimalikkuse andmetel, sest see annab talle ülevaate kaevandamismahtudest või teavet, kuhu oleks võimalik esitada maavara uuringu või maavara kaevandamisloa taotlus.
Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna spetsialisti Mariliis Sau sõnul sisaldab Eesti maavaravarude koondbilanss andmeid arvel olevate maavaravarude, aasta jooksul kaevandatud koguste ja varu muutuse kohta. “Ettevõtjale on bilansi jälgimine vajalik, kuna see annab talle ülevaate turu olukorrast,” selgitas Sau. “Bilanss sisaldab avalikke andmeid maavarade kaupa kaevandamismahtude kohta, samuti saab ta infot, kuhu oleks soovi korral võimalik esitada maavara uuringu või maavara kaevandamisloa taotlus.”
Ta lisas, et loataotluse menetlemisel ei lähtuta ainult koondbilansis olevatest andmetest, vaid kasutatakse ka palju teisi andmeid, sh asukohajärgse omavalitsuse seisukohta, riigi huvi, keskkonnamõju hindamise tulemusi, avalikul arutelul saadud seisukohti jne.
Maavarade uurimine praegu puudulik. ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein on seda meelt, et riigil pole oma maavarade ressursist head ülevaadet. “Praegune teadmine põhineb nõukogudeaegsetel andmetel, mis tänapäeval ilmselgelt ei ole enam piisav,” tõdes Einstein. “Kahjuks pole riigil praegu maavarade uurimise strateegiat, viimased mahukamad uuringud on tehtud nõukogude ajal, edaspidi on uurinud arendajad ja seda kitsalt konkreetset juhtumit arvestades.”
Einstein märkis, et suuresti on Eesti aluspõhi ikkagi uurimata. Vanale tarkusele tuginedes oskame me suures plaanis hinnata, milliseid maavarasid meil leidub, kuid tänapäevast tehnoloogiat ja materjalidevajadust see ei kajasta.
Einsteini ettepanek on, et riik peaks kirjutama eelarvesse rea geoloogilisi uuringuid ja kaardistamisi ning hakkama sellega tegelema.
Keskkonnaministeeriumil vastuoluline roll. “Praegune vähene teadlikkus ressurssidest küll otseselt majandusarengut ei piira, aga ei luba ka meie rikkuste potentsiaali targalt kasutada,” leiab Einstein, lisades, et selles osas pole mingeid kaugemale ulatuvaid plaane tehtud.
Einsteini meelest tuleks kaevandamine kui ressursside majandamine viia majandusministeeriumi alla. “Praeguse variandi puhul peab looduse kaitsja ehk keskkonnaministeerium andma loa selle lõhkumiseks,” tõdes ta. “Meie näeme selles vastuolu.”
Ta lisas, et keskkonnaministeerium ei arvesta majandusliku mõjuga, sest see pole nende rida. “Neile peaks jääma kooskõlastamise ja järelevalve roll,” on Einstein veendunud.
OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube rääkis, et Eesti maavaravarude koondbilanss kajastab Eestis uuritud ja kinnitatud maavarade varusid – riigil on seega ülevaade, mida kaevandamisväärset meil on.
“Kui palju varudest kasutatakse ehk kaevandatakse, ei oska ma öelda,” tunnistas ta. “Poliitikat määravad arengukavad riigi tasandil, mida ja kus kaevandada, on keskkonnaministeeriumi kodulehelt saadaval.”
Haube ütles, et sellist poliitikat riigil ei ole, mis ütleks, et nüüd kaevandame selle ala tühjaks ja korrastame, siis jätkame teises kohas.
Hetkel kuum
“Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas on olulise kriteeriumina kaevandatava maavara olemasolu teatud piirkonnas,” selgitas ta. “Seda jälgitakse uute lubade väljaandmisel.”
Kohalikud omavalitsused ei pruugi kavaga arvestada. Arengukavasid aga ei pruugi Haube hinnangul arvestada kohalikud omavalitsused, kus külapoliitikute poliitilise kapitali kogumiseks on näiteks sõnavõtt karjääri vastu väga hea vahend.
“Mitmete valdade üldplaneeringud on suunatud uuritud maardlate mittekaevandatavaks muutmisele,” nentis ta. “Ehk siis teisisõnu – riigi maavarade bilansis võib olla palju selliseid maardlaid, mida kohalikud omavalitsused ei lase tegelikkuses kuidagi realiseerida.”
Probleem on tema sõnul teravam rikastes omavalitsustes, kes ei vaja maavara kaevandamisõiguse tasust eelarvelisa.
Mis on mis
Maavaravarude koondbilanss
Andmebaas maavarade varu, kaevandatud koguste ja varu muutuse kohta. Andmed pärit keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasist.peamised andmed: maardlate ja mäeeraldiste varu seis aruandeaasta alguses ja lõpus, varu muutused aasta jooksul.Uusim kajastab 2012. a seisuKoostab maa-ameti geoloogiaosakond
Võrdlus
Enim kasvanud täitekruusa kaevandamine
Kaevandamismahu kasv 2012. aastal võrreldes eelnenud 5 aastal kaevandatud
keskmiste mahtudega, protsentidestäitekruus 219viimistlusdolokivi 167täiteliiv 93tehnoloogiline dolokivi 37ehitusdolokivi 21tehnoloogiline lubjakivi 5põlevkivi 5
Allikas: keskkonnaministeerium
Kommentaar
Rollid olgu paigas
Enno Reinsalu, TTÜ mäeinstituudi vanemteadur, emeriitprofessorSuurim samm maapõuemajanduse lähendamisel arenenud tööstusriikide tavadele oleks maardlakeskne, mitte maavarakeskne lähenemine. Äri seisukohalt oleks normaalne, kui maavara geoloogilise uuringu ja kaevandamise loa andja nõuaks taotlejalt tasuvusuuringut, kas või esialgset, mida menetluse käigus saaks täpsustada.On ju täiesti loomulik, et rahvale ei meeldi, kui valda tekib palju kaevandusi.
Vaata ka
www.geoportaal.maaamet.eeMaa-ameti geoportaal, kus saadaval nii maavarade bilansitabelid kui ka nende juurde käiv seletuskiri.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele