• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstus. Kogu teave kaevandamise kohta

    Ettevõtjal tasub hoida silm peal maavarade bilansil ehk maavarade varu ja nende kaevandamise võimalikkuse andmetel, sest see annab talle ülevaate kaevandamismahtudest või teavet, kuhu oleks võimalik esitada maavara uuringu või maavara kaevandamisloa taotlus.

    Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna spetsialisti Mariliis Sau sõnul sisaldab Eesti maavaravarude koondbilanss andmeid arvel olevate maavaravarude, aasta jooksul kaevandatud koguste ja varu muutuse kohta. “Ettevõtjale on bilansi jälgimine vajalik, kuna see annab talle ülevaate turu olukorrast,” selgitas Sau. “Bilanss sisaldab avalikke andmeid maavarade kaupa kaevandamismahtude kohta, samuti saab ta infot, kuhu oleks soovi korral võimalik esitada maavara uuringu või maavara kaevandamisloa taotlus.”
    Ta lisas, et loataotluse menetlemisel ei lähtuta ainult koondbilansis olevatest andmetest, vaid kasutatakse ka palju teisi andmeid, sh asukohajärgse omavalitsuse seisukohta, riigi huvi, keskkonnamõju hindamise tulemusi, avalikul arutelul saadud seisukohti jne.
    Maavarade uurimine praegu puudulik. ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein on seda meelt, et riigil pole oma maavarade ressursist head ülevaadet. “Praegune teadmine põhineb nõukogudeaegsetel andmetel, mis tänapäeval ilmselgelt ei ole enam piisav,” tõdes Einstein. “Kahjuks pole riigil praegu maavarade uurimise strateegiat, viimased mahukamad uuringud on tehtud nõukogude ajal, edaspidi on uurinud arendajad ja seda kitsalt konkreetset juhtumit arvestades.”
    Einstein märkis, et suuresti on Eesti aluspõhi ikkagi uurimata. Vanale tarkusele tuginedes oskame me suures plaanis hinnata, milliseid maavarasid meil leidub, kuid tänapäevast tehnoloogiat ja materjalidevajadust see ei kajasta.
    Einsteini ettepanek on, et riik peaks kirjutama eelarvesse rea geoloogilisi uuringuid ja kaardistamisi ning hakkama sellega tegelema.
    Keskkonnaministeeriumil vastuoluline roll. “Praegune vähene teadlikkus ressurssidest küll otseselt majandusarengut ei piira, aga ei luba ka meie rikkuste potentsiaali targalt kasutada,” leiab Ein­stein, lisades, et selles osas pole mingeid kaugemale ulatuvaid plaane tehtud.
    Einsteini meelest tuleks kaevandamine kui ressursside majandamine viia majandusministeeriumi alla. “Praeguse variandi puhul peab looduse kaitsja ehk keskkonnaministeerium andma loa selle lõhkumiseks,” tõdes ta. “Meie näeme selles vastuolu.”
    Ta lisas, et keskkonnaministeerium ei arvesta majandusliku mõjuga, sest see pole nende rida. “Neile peaks jääma kooskõlastamise ja järelevalve roll,” on Ein­stein veendunud.
    OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube rääkis, et Eesti maavaravarude koondbilanss kajastab Eestis ­uuritud ja kinnitatud maavarade varusid – riigil on seega ülevaade, mida kaevandamisväärset meil on.
    “Kui palju varudest kasutatakse ehk kaevandatakse, ei oska ma öelda,” tunnistas ta. “Poliitikat määravad arengukavad riigi tasandil, mida ja kus kaevandada, on keskkonnaministeeriumi kodulehelt saadaval.”
    Haube ütles, et sellist poliitikat riigil ei ole, mis ütleks, et nüüd kaevandame selle ala tühjaks ja korrastame, siis jätkame teises kohas.
    “Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas on olulise kriteeriumina kaevandatava maavara olemasolu teatud piirkonnas,” selgitas ta. “Seda jälgitakse uute lubade väljaandmisel.”
    Kohalikud omavalitsused ei pruugi kavaga arvestada. Arengukavasid aga ei pruugi Haube hinnangul arvestada kohalikud omavalitsused, kus külapoliitikute poliitilise kapitali kogumiseks on näiteks sõnavõtt karjääri vastu väga hea vahend.
    “Mitmete valdade üldplaneeringud on suunatud uuritud maardlate mittekaevandatavaks muutmisele,” nentis ta. “Ehk siis teisisõnu – riigi maavarade bilansis võib olla palju selliseid maard­laid, mida kohalikud omavalitsused ei lase tegelikkuses kuidagi realiseerida.”
    Probleem on tema sõnul teravam rikastes omavalitsustes, kes ei vaja maavara kaevandamisõiguse tasust eelarvelisa.
     
    Mis on mis
    Maavaravarude koondbilanss
    Andmebaas maavarade varu, kaevandatud koguste ja varu muutuse kohta. Andmed pärit keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasist.peamised andmed: maardlate ja mäeeraldiste varu seis aruandeaasta alguses ja lõpus, varu muutused aasta jooksul.Uusim kajastab 2012. a seisuKoostab maa-ameti geoloogiaosakond
     
    Võrdlus
    Enim kasvanud täitekruusa kaevandamine
    Kaevandamismahu kasv 2012. aastal võrreldes eelnenud 5 aastal kaevandatud
    keskmiste mahtudega, protsentidestäitekruus 219viimistlusdolokivi 167täiteliiv 93tehnoloogiline dolokivi 37ehitusdolokivi 21tehnoloogiline lubjakivi 5põlevkivi 5
    Allikas: keskkonnaministeerium
     
    Kommentaar
    Rollid olgu paigas
    Enno Reinsalu, TTÜ mäeinstituudi vanemteadur, emeriitprofessorSuurim samm maapõuemajanduse lähendamisel arenenud tööstusriikide tavadele oleks maardlakeskne, mitte maavarakeskne lähenemine. Äri seisukohalt oleks normaalne, kui maavara geoloogilise uuringu ja kaevandamise loa andja nõuaks taotlejalt tasuvusuuringut, kas või esialgset, mida menetluse käigus saaks täpsustada.On ju täiesti loomulik, et rahvale ei meeldi, kui valda tekib palju kaevandusi.
     
    Vaata ka
    www.geoportaal.maaamet.eeMaa-ameti geoportaal, kus saadaval nii maavarade bilansitabelid kui ka nende juurde käiv seletuskiri. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Bibikovide eksperiment: raha läks umbropsu Enefit Greeni
Äripäeva uue investeerimiseksperimendi peategelased Gerli ja Roland Bibikov on eksperimendist elevil nagu lapsed enne jõuluvana tulekut. Esimesele tehingule lendasid nad peale suure hurraaga, mis tegi kogenud investor Toomase korraks murelikuks.
Äripäeva uue investeerimiseksperimendi peategelased Gerli ja Roland Bibikov on eksperimendist elevil nagu lapsed enne jõuluvana tulekut. Esimesele tehingule lendasid nad peale suure hurraaga, mis tegi kogenud investor Toomase korraks murelikuks.
Soome president kohtub reedel Putiniga
Pärast Soome presidendi Sauli Niinistö tänast kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga andis presidendi kantselei teada, et reedel kohtub Niinistö Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Pärast Soome presidendi Sauli Niinistö tänast kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga andis presidendi kantselei teada, et reedel kohtub Niinistö Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Masina- ja metallitööstuse TOPi võitja: kogu sektor kukkus suurelt
Masina- ja metallitööstuse TOPi võitja, laevade remondi ja ümberehitusega tegeleva SRC Groupi juht Hannes Lilp ütles, et kuigi kogu sektor kukkus eelmisel aastal pandeemia tõttu suurelt, suutis ettevõte tänu pikaajalisele strateegiale häid tulemusi teha.
Masina- ja metallitööstuse TOPi võitja, laevade remondi ja ümberehitusega tegeleva SRC Groupi juht Hannes Lilp ütles, et kuigi kogu sektor kukkus eelmisel aastal pandeemia tõttu suurelt, suutis ettevõte tänu pikaajalisele strateegiale häid tulemusi teha.