Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edu eeldab kokkulepet selles, kuhu suundume
Et langetada otsuseid oluliste arengute ja prioriteetide teemal, on meil vaja kokkulepet, kuhu Eesti arengu fookus suunata. See on meil puudu juba pikka aega. Tulemuseks on raharaiskamine. Näiteks ehitame objekte sinna, kus me neid pikaajalises perspektiivis ei vaja, ja võimaldame poliitikutel ratsutada lühiajaliste loosungite populismi harjal.
Kokkulepe on võimalik. Kuna meie riik on väike ja enamik siinseid inimesi hoolib oma riigist, peaks kokkuleppe saavutamine olema lihtne. Kuigi visiooni loomise initsiatiiv võiks tulla riigikogult, pole poliitikutel seni selleks selget tahet olnud. Seega tuleb tulevikunägemus luua ja kokku leppida muul viisil, kas alt üles või näiteks presidendi eestvedamisel. Kokkuleppimine eeldab avalikku diskussooni ja oskust leida ühisosa. Kirjeldus, millises Eestis soovime elada 20 aasta pärast, peab olema Eesti visiooni tuum. Visioon ei saa olla lööklause, vaid kaasahaarav ja lihtsalt loetav kokkulepe peamistest arengusihtidest.
Kindlasti on Eesti riigi arengusihtides võimalik avalikkuse osalusel kokku leppida. Seda kinnitavad nii kehtiva üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ avalikkuse osalusel tehtud planeerimisprotsess kui ka Kasvuvisiooni aruelud.
Erinevalt ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimisest ei ole meil aga siiani olemas kõiki eluvaldkondi hõlvavat Eesti riigi visiooni. Kasvuvisioon 2018 sumbus, aga mitte osalejate, vaid otsustajate huvi puudusel. Visiooni ehk Aadu Luukase kombel öeldud – rahvusliku kokkuleppe – puudumine jätab ohtra ja manipuleeritava mänguruumi poliitikutele. Kuna paljud meist ei mõista, kuhu Eesti suundub ja on sellega rahulolematud, hääletatakse valimiste asemel jalgadega, minnes elama ja töötama välismaale.
Vabadus tähendab vastutust. Vabadus tähendab vastutust määrata ise arengusuund. Seda mitte vaid kord nelja aasta tagant valimistel, vaid omavahel kokku leppides. Visiooni alusel seome ise oma äri, oma töö, oma kodu ja valikuid riigi tegelike tulevikueesmärkidega.
Märgates, kuidas ühine visioon haakub konkreetselt igaühe igapäevaste tegevustega, on meil suurem motivatsioon koos tegutseda. Võttes ise riigi omanikuna vastutuse arengu suundade üle, saame koos lahendada ka praeguse ühiskondliku kriisi. Vabadus ei tähenda egoismi vohamist, vaid vastutust ühise Eesti riigi arengu ees ja kaasmaalastega arvestamist.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursil Edukas Eesti.