Edu eeldab kokkulepet selles, kuhu suundume

Kokkulepe on võimalik. Kuna meie riik on väike ja enamik siinseid inimesi hoolib oma riigist, peaks kokkuleppe saavutamine olema lihtne. Kuigi visiooni loomise initsiatiiv võiks tulla riigikogult, pole poliitikutel seni selleks selget tahet olnud. Seega tuleb tulevikunägemus luua ja kokku leppida muul viisil, kas alt üles või näiteks presidendi eestvedamisel. Kokkuleppimine eeldab avalikku diskussooni ja oskust leida ühisosa. Kirjeldus, millises Eestis soovime elada 20 aasta pärast, peab olema Eesti visiooni tuum. Visioon ei saa olla lööklause, vaid kaasahaarav ja lihtsalt loetav kokkulepe peamistest arengusihtidest.

Kindlasti on Eesti riigi arengusihtides võimalik avalikkuse osalusel kokku leppida. Seda kinnitavad nii kehtiva üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ avalikkuse osalusel tehtud planeerimisprotsess kui ka Kasvuvisiooni aruelud.

Erinevalt ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimisest ei ole meil aga siiani olemas kõiki eluvaldkondi hõlvavat Eesti riigi visiooni. Kasvuvisioon 2018 sumbus, aga mitte osalejate, vaid otsustajate huvi puudusel. Visiooni ehk Aadu Luukase kombel öeldud – rahvusliku kokkuleppe – puudumine jätab ohtra ja manipuleeritava mänguruumi poliitikutele. Kuna paljud meist ei mõista, kuhu Eesti suundub ja on sellega rahulolematud, hääletatakse valimiste asemel jalgadega, minnes elama ja töötama välismaale.