Et panustada ­Euroopa olukorra paranemisele, oleks mõistlik tsüklilist pangandust aktsia­valikuna kasutada, kuid kuidagi ei saa ümber erakorralistest pidevalt esinevatest kohtuvaidluste kuludest ning trahvidest, mida kõikvõimalike rikkumiste eest valitsustele makstakse. Samuti on pankadele koormaks üksteisest üle käivad ja vastuolulised regulatsioonid.

Ühtlasi on Euroopa, välja arvatud Skandinaavia, pangad tõsiselt alakapitaliseeritud. Nad peavad teenima kasumit, mida aktsionäridele välja ei jaotata. Paraku on pankade sammud kasumi teenimisel tagasihoidlikud, et mitte öelda olematud. Alternatiiv on kaasata investoritelt raha, kuid see lahjendaks aktsionäride osalust.

Suurbritannia suurima eluasemelaenude andja Lloyds Banking Groupi kolmanda kvartali kasum oleks kasvanud 83%, kuna ettevõte eraldas vähem raha halbade laenude kahjude katteks.

Maksueelne kasum (erakorraliste tulude-kuludeta) kasvas 831 miljonilt naelalt 1,52 miljardile. Analüütikud ootasid 1,46 miljardi naelast kasumit. Paraku oli pangal terve koorem erakorralisi kulusid, mille tulemusel kasvas panga puhaskahjum 374 miljonilt naelalt 1,298 miljardile.

94% kasumikadu. Kui mullu teenis Deutsche Bank kolmandas kvartalis 747 miljoni eurose puhaskasumi, siis tänavu oli ette näidata kõigest 41 miljoni eurone puhaskasum. Võlakauplemine vähenes ja raha pandi kõrvale kohtuvaidluste tarvis, vahendas Bloomberg. Analüütikud ootasid 430 miljoni eurost puhaskasumit.

Seevastu Austraalias teenis  Australia & New Zealand Banking Group rekordkasumi. Abiks oli ka kõrgem intressikeskkond kui Euroopas ja USAs.

Pankade aktsialiikumisi vaadates tekib küll küsimus – kas hinnatõus ei ole liigne? Lloyds Banki aktsia on aastaga tõusnud 93%, Deutsche Bank 15,6%. Viimane võiks kõigepealt nelja kvartali lõikes kasumlikuks muutuda. ANZ panga aktsia on aastaga tõusnud 40,9%. Aktsia P/E on 14,5.