11. november 2013 kell 21:00

Ettevõtjad: me ei looda eurorahale

Mitme ettevõtja hinnangul võiks vabalt eurotoetused ära jätta, nemad oma äris toetustele ei looda, siiski möönavad nad, et osa firmasid on ainult selleks loodudki.

Nopri Talumeierei omanik Tiit Niilo peab laest võetuks kasvueksperdi Brian Sainsbury väidet, et Eesti ettevõtted toetuvad eurotoetustele ja neil puuduvad pikaajalised eesmärgid. “Nii ajuvaba väljaütlemist ei ole ammu kuulnud,” märkis Niilo.

Tema hinnangul on Eestis käes aeg, kus kõik, kellel on väiksem või suurem kogemus ettevõtluses, mõtlevad, kuidas tegutseda nii, et ettevõte oleks jätkusuutlik, isemajandav ja parimal moel kasutatav.

Eesti Päevaleht vahendas Briti kasvueksperdi Brian Sainsbury sõnu, kelle sõnul Eesti ettevõtetel puuduvad pikemad eesmärgid ning sarnaselt Inglismaa ettevõtetega toetutakse liigselt euro­toetustele. “Kui 2008. aastal alustasin, said Eesti ettevõtted palju eurotoetusi, mida praegu enam ei ole. Seega on tootmiskorralduse muutmise projektid ja ettevõtete diagnostika praegu veelgi tähtsamad,” ütles Sainsbury.

Pilk homsel. Niilo nentis, et ei ole küll statistikaga kursis, ent ei pea Eesti ettevõtjaid nii lühinägelikuks. Pigem on kätte jõudnud aeg, kus ei vaadata ainult tänasesse, vaid homsesse ja ülehomsesse. “Kuna mina olen kuuendat põlve jätkamas esiisade asja, siis meie toimetused on nii planeeritud, et tegutseda nii hästi, et järgmine põlvkond ja põlvkonnad sooviksid sama asja jätkata,” selgitas Niilo.

Ta märkis, et põllumajandus ja maaettevõtlus on selline sektor, kus lühiajalise tulu otsijaid on vähe ning need, kes valdkonnas toimetavad, teavad, et hõlptulu ei ole. “Pikaajaliselt ja targalt toimetada ja igal aastal jõudu mööda investeerida, see on see, mis selles valdkonnas on mõistlik käitumisviis,” õpetas Niilo.

Erply asutaja ja juht Kristjan Hiiemaa ütles, et tema arvates võiks riik sellised toetused üldse ära lõpetada, lihtsalt ettevõtete kulude kinnimaksmisest mingit pikaajalist kasu tema hinnangul ei ole. “Pigem tuleks raha süstida inimeste enda teadmiste parandamisse ja kogemuste hankimisse,” soovitas ta.

Hiiemaa nentis, et paraku on Eestis vaid toetuste saamiseks tegutsevaid ettevõtteid, nagu  Sainsbury on välja toonud. Erply ise Hiiemaa sõnul toetusi proovida saanud ei ole. “Kui vaadata statistikat, eks siin jagatakse neid toetusi üsna lahkelt, kas nad nüüd sõltlased on, see sõltub, kas nad jätkuvalt sõltuvad nendest või mitte,” hindas Hiiemaa.

Tugevdab kasvubaasi. Erply planeerib tegevust ette aastaeelarve järgi, omades kolme aasta visiooni. Hiiemaa nentis, et maailmamajandust küll ette planeerida ei saa, ent kui käibe kasvu valdkond on leitud, siis tuleb seda lihtsalt tugevdada. “Meie endale väga palju uusi valdkondi ei otsi,” jätkas ta. “Need, kes valdkonda otsivad, peavad rohkem planeerima.”

 

Tasub teada

Riigikontroll: Eesti areneb eurorahast

Tänavune riigikontrolli audit tõi välja, et investeeringud riigieelarvest vähenevad 2015. aastaks enam kui kaks korda,  2011. aasta 88 miljonilt ­eurolt 295 miljonini. Vähenemine on tingitud eelkõige sellest, et alates võimalusest kasutada Euroopa Liidu toetusraha on Eesti investeeringud teinud valdavalt ELi rahaga. Rahandusminister Jürgen Ligi kirjutas Postimehe arvamusartiklis aga, et surmasõltuvus eurorahast ei vasta tõele ning Eesti investeerib enamikus maksurahast.

Hetkel kuum