"Olen oma ettevõtmise ehitanud üles ilma ühegi laenurahata. Kuna Euroopa Liidus on need asjad loodud ja käima pandud, ja võib-olla mõne suure projekti puhul ongi vaja teatud fondi, kes suudaks kaasfinantseeringut garanteerida, siis projekt peab olema selline, millest saavad kõik kasu. Pigem vaataks väga kriitiliselt üle, kas Eesti ja Euroopa Liidu toetused on sellistes mahtudes vajalikud," lisas ta.

Tema sõnul võiks toetussüsteemid, sihtasutused ja struktuursed fondid vähemalt selgelt määratleda, keda abistatakse, miks abistatakse ja mis on abi eesmärk.

Pass näitlikustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) põhjal, mis suure organisatsioonina kasutab Euroopast saadud raha. "Aeg-ajalt on läbi tilkunud rida ettevõtteid, kes on sealt abi saanud ja tänaseks tegevuse lõpetanud. Kas see siis ongi normaalne," küsis ta.

Passi hinnangul võiks selgemalt olla määratletud, mis tulemust soovitakse abirahaga saavutada. Samuti peaks keegi võtma vastutuse.

"Me ei saa küll väita, et enamus ettevõtteid on kaabakad ja lähevadki selle eesmärgiga, et riigilt veidi raha välja pumbata, aga umbes üks protsent on kindlasti selliseid õnneotsijaid, et "äkki läheb läbi"," ütles Pass. Tema sõnul tekib olukordi, kus abiraha realiseeritakse vallasvara peale, kuid hiljem laiutatakse käsi ja öeldakse, et ei õnnestunud.

Küsimuse peale, kas toetuste jagamisel võib tekitada küsimusi läbipaistvus, ütles Pass, et spekulatiivselt võib küll. "Eks keegi tunneb ikka kedagi, aga näpuga näidata ei saa. On selge, et kui keegi fondis töötab ja vanad kamraadid saavad eraviisiliselt kokku, siis jutuks võib nii mõndagi tulla," arutles Pass oletustele tuginevalt.

LHV majandusekspert Heido Vitsur kirjutab tänases Äripäevas, et inimesi ei huvita, kuidas riik annab aru kulutatud rahast.