Nokia aktsionärid otsustasid Microsofti tehingu

Tehingu rahaline väärtus peaks üles kaaluma Soome väikeinvestorite vastasseisu, kes vihastasid Soome rahvusliku uhkuse müügi peale, kirjutas Reuters. Eelhääletanutest (45%) oli ülekaalukas 90% tehingu toimumise poolt.

Ratsionaalsed investorid pidasid tehingut pigem heaks. Soome Nordea panga, Sampo ja UPM-Kymmene nõukogudes olev miljardär Björn Wahlroos on väitnud, et Nokia müük Microsoftile on hädavajalik ja hästi teostatud tehing.

Soome kaks tööstusharu – Nokia ja paberitööstus kannatavad tema sõnul sama asja pärast. “Need on tegelikult väga seotud, kuna ­iPad lõi Nokiat ja ka metsa- ja paberitööstust,” ütles Wahlroos Financial Timesile. “Seega on meil ees suur töö. Oleme seda alustanud, kuid ma ei märka pakilisust.”

Soome börsiguru Seppo Saario ütles Äripäevale, et temal Nokia aktsiaid praegu ei ole ja aktsionäride üldkoosolekule ta ei lähe. “Ma arvan, et Nokia tegi hea tehingu, kui nad otsustasid väga kahjumliku äri müüa,” ütles Saario.

Ilves müüs aktsiad. Koosolekul ei osalenud ka Eesti väikeinvestor Rene Ilves, kes on varem Nokia aktsionäride üldkoosolekul käinud. “Müüsin esmaspäeval oma Nokia aktsiad,” selgitas Ilves. “Uus Nokia võib olla 6 euro pealt õiglaselt hinnatud ja tõusuruum võib olla piiratud.”

Ilves selgitas Nokia seisu, et pärast mobiili­äri müüki koosneb ettevõte kolmest osast – võrguseadmed (NSN), kaardid (HERE) ja intellektuaalne omand (AT).

“HERE ei ole kontserni tulemuste seisukohast oluline. Üksus annab kontserni müügitulust väikese osa ja veel väiksema osa kasumist. NSN on väga konkurentsitihedas sektoris. Mobiilsideoperaatorid investeerivad võrkudesse nii minimaalselt kui võimalik ja konkurents (eriti Aasiast) hoiab võrguseadmete tootjate marginaalid väga madalad. Samuti räägitakse NSNi plaanist osta Alcateli kahjumlik võrguüksus, mille hind on hinnanguliselt 1,5–2,5 miljardit eurot,” kirjeldas ta. Ilvese sõnul ootavad analüütikud Nokia intellektuaalomandi tulude kahekordistumist, kuid tegelikult võtavad kohtuasjad aastaid. “Patendid ei ole igavesed ja pärast mobiiliäri müümist ei panustata endisel määral arendusse,” lisas ta.

Septembris nõustus Nokia müüma oma mobiiltelefonide ja teenuste äri ning andis oma patentide kasutamiseks litsentsi Microsoftile 5,44 miljardi euro eest, kuna polnud võimeline hilise stardi tõttu nutitelefonide äris kaasa jooksma. Kui regulaatorid tehingu heaks kiidavad, peaks see tuleva aasta esimeses kvartalis lõpule jõudma.

Tehing peaks suurendama Nokia rahajäägi kolmandas kvartali 2 miljardilt eurolt ligi 8 miljardile eurole ja võimaldama tagastada aktsionäridele raha näiteks erakorralise dividendina.

Nokia aktsia rallis. Alates sellest, kui Microsoft teatas tehingust, on Nokia aktsia hind kahekordistunud, sulgudes esmaspäeval 6 eurol.

Mullu kukkus aktsia isegi 1,33 eurole. Sellist taset ei ole nähtud alates 1994. aastast. Siis kardeti, et mobiiltelefoniäri põletab raha ära, enne kui Microsofti tehing hakkab investoritele raha tagasi tooma.

Oktoobris ütles miljardärist investor Daniel­ Loeb, et on ostnud Nokia aktsiaid ja eeldab Microsofti tehingust saadavast rahast olulise osa tagastamist investoritele.

Ei maksa arvata, et Loebi Third Point Hedge Fund jääks vaguraks kõrvaltvaatajaks, kui ettevõtte tuleviku üle otsustatakse. Ta on varemgi esitanud kartmatult juhtkonnale nõudeid ettevõtetes, kus tal on osalus.

Soome analüütikute sõnul ei ole Loebi huvi Nokia vastu üllatav. “Ma ei oleks üllatunud, kui me ei kuuleks ideid, kuidas järelejääv Nokia väiksemateks tükkideks lõhkuda, et maksimeerida aktsionäridele väärtust,“ ütles Nordea analüütik Sami Sarkamies yle.fi-le.

Elop aktsionäride küsimuste küüsis. Kuigi aktsionäride heakskiitu tehingule üldkoosolekul peeti sama hästi kui kindlaks, oli mõnel investoril siiski võimalus pahameelt avaldada.

Soome suurima brändi müük, mis andis kunagi Soome SKPst 4 protsenti, tuli paljudele soomlastele šokina. Ettevõtte edu aitas Soomel muutuda Nõukogude Liidu tagahoovimajandusest kõrgtehnoloogia keskuseks, kirjutas Reuters.

Viimasel korralisel aktsionäride üldkoosolekul piinasid paljud aktsionärid küsimustega Nokia juhatuse esimeest Stephen Elopit, nuheldes iseäranis tema 2011. aasta otsust võtta kasutusele Microsofti Windows Phone’i tarkvara Nokia enda Symbiani või Google’i ülipopulaarse Androidi operatsioonisüsteemi asemel.

Kui Elop teatas tehingust Microsoftiga, astus ta tagasi ja naasis endise tööandja Microsofti juurde.

Soome kõmulehed nimetasid Elopit Trooja hobuseks, kuigi enamik analüütikuid suhtub temasse sümpaatiaga. Ettevõttel oli vähe häid valikuid, kui Elop 2010. aasta lõpus palgati.

Patriootlik ülepakkumine ei õnnestunud. Samas aga ei ole Soomes patriotism kadunud. Üks Soome ärimees ja endine Nokia juht pani kokku grupi Nokita, et teha Microsoftist suurem pakkumine.

Esmaspäeval tunnistas ta, et ei suutnud leida piisavalt investoreid. “Loomulikult oli minu idee taga veidi patriotismi, kuid olid ka arvutused,” rääkis Juhani Parda. Ta usub, et Nokia mobiiltelefonide äri võib kolme aasta pärast väärt olla 23 miljardit eurot, kui Windows Phone’i asemel võetakse kasutusele Android.

“Ma arvan, et 5,44 miljardi eurone hind on kindlasti hea Microsofti jaoks. Ma ei ole päris kindel, et see on parim tehing Nokia aktsionäridele,” oli tema seisukoht.

Evli panga analüütik Mikko Ervasti prognoosis, et tehing peaks toimuma plaanipäraselt. “Kuigi üksikud diskussioonid võivad tuliseks minna, peaks enamus hääletama tehingu poolt.”