Uus ehitusseadus: ehitamine lihtsam, järelevalve tugevam

Valitsus kiitis täna heaks uue ehitusseadustiku eelnõu, mis muudab järelevalve senisest tugevamaks, ent vähendab näiteks ehitusprojekti esitamise ja kooskõlastamisega seotud bürokraatiat.

Justiitsministeerium selgitab, et ehitusvaldkond on viimasel kümmekonnal aastal kiiresti muutunud, kuid seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks praegu olemasolevasse eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama ka täiesti uue detailplaneeringu, millele kulub aasta või isegi rohkem ning suur hulk raha. Sellele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus, mis omakorda toob kaasa suure aja- ning ressursikulu. Samal ajal vajab tugevdamist just järelevalve pool, kuna praegu lasub järelevalve valminud ehitiste üle peamiselt kohalikel omavalitsustel, mis aga teatud juhtudel ei ole piisav.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul muutub järelevalve tõhustamiseks ühe olulisema muudatusena tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Konkreetsemalt saab tehnilise järelevalve amet juurde pädevuse ja selgema volituse hoonete ohutuse kontrollimiseks,“ märkis Pevkur.

Eelnõu järgi menetletakse ehitamisega seotud dokumente edaspidi elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva.

Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimesele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute jms – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul, st loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse.