WTO sõlmis esimese üleilmse leppe

Sellega näitas organisatsioon, et 12 aastat tulemusteta väldanud kõneluste järel on globaalsed kaubanduskokkulepped siiski võimalikud. Teiste seas kiitsid nädalavahetusel lepet Soome ettevõtjad, lootes sellest ergutust Soome kängus ekspordile.

Samas pole saladus, et Balilt koju naastes jätkavad valitsusjuhid ikkagi läbirääkimisi regionaalsete kaubanduskokkulepete üle, mida on järjest rohkem, kuna 2001. aastal Kataris Dohas käivitatud WTO kõnelused pole kuskile välja jõudnud. Taoline regionaalne kokkulepe on ka USA ja Euroopa Liidu vahel läbirääkimisel olev vabakaubandusleping.

Balile tuldi teadmisega, et kui lepet ei sünni, võib see olla surmahoop WTO-le ehk kesksele alustalale teise maailmasõja järel loodud süsteemis, mille peamine eesmärk on vältida 1930ndate aastate laadis kaubandussõdade ja protektsionismi kordumist.

Eesmärk on tõmmata tollimüüre madalamaks ning olla vahemeheks liikmesriikide kaubandustülides, selle asemel et riigid üksteist vastastikku sanktsioonidega karistama hakkaks.

Globaalne lepe jäi eesmärgile alla. Balil sõlmitud leping oli esimene globaalne kokkulepe alates WTO loomisest 1995. aastal. See oli lahjendatud leping, kaugel eesmärkidest, mis pandi paika 2001. aastal Dohas pärast 11. septembri terrorirünnakuid USAs.

Toona oli peamine eesmärk näidata, et terroristid ei suuda hävitada maailma riikide koostöösoovi ja valmisolekut oma piirid lahti hoida. Lubati reformida globaalset kaubandussüsteemi, et see paremini ka arenevate riikide huve kaitseks.

Peamine eesmärk oli langetada mitmetes arenenud riikides põllumajandussaaduste kõrgeid imporditolle, et parandada vaesemate riikide elanikel põllumajandustoodete ekspordi võimalusi. Omapoolse sammuna pidid need riigid avama oma turu arenenud riikide kaupadele ja toodetele. Üsna pea tekkisid aga teravad vastuseisud ning hulk teemasid võeti päevakorrast maha.

Hoidmaks ära järjekordset alandavat lüüasaamist, koondati Bali leppesse teemad, kus kokkulepe oli võimalik. Eelkõige bürokraatlike tolliprotseduuride lihtsustamine, mis peaks kiirendama kaupade liikumist üle riigipiiride, kus suuri erimeelsusi polnud, kirjeldas agentuuri Bloomberg vahendusel asjade käiku Washingtoni Brookingsi Instituudi globaalse majanduse ja arenguprogrammi teadur Paul Blustein.

Seegi kokkulepe oli noateral, kuna USA ja India vaidlesid viimase hetkeni, kuidas painutada ühiste reeglite alla ka toidukaupade subsideerimine arengumaade vaeste toitmiseks, samas kui maailmaturule jõudes moonutavad need kaubad turu hindu.

Et lepe siiski sündis, oli kõigile suureks kergenduseks.

“Esimest korda oma ajaloos on WTO tõesti tulemuse andnud,” ütles WTO peadirektor Roberto Azevedo. “Me oleme sõna “maailm” Maailma Kaubandusorganisatsiooni tagasi toonud.”

“Täna päästsime WTO,” ütles Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Karel de Gucht.

Washingtonis asuva Rahvusvahelise Majanduse Petersoni Instituudi hinnangul lisab see kokkuleppe maailmamajandusse ümmarguselt triljon USA dollarit ning aitab luua 21 miljonit uut töökohta, neist 18 miljonit arenevates riikides.

Lahja kokkulepe on parem kui lihav riid. “See on omas valdkonnas tähelepanuväärne saavutus. Kui kokkulepped ellu viiakse, vähendab see kaubandustõkkeid ja muudab tollimenetluse efektiivsemaks,” kommenteeris Soome tööandjate keskliidu EK ekspert Simo Karetie nädalavahetusel Helsingin Sanomatele.

Nii EK kui ka Soome rahvusvaheline kaubanduskoda usuvad, et Balil sündinud kokkulepe aitab elavdada Soome eksporti. Eriti aitab see just väiksemaid ettevõtteid, kel on vähem vahendeid rahvusvahelise kaubanduse bürokraatiaga tegelemiseks.

WTO peadirektor Roberto Azevedo lubas, et tuleval aastal pannakse kokku ajakava ka Dohas alanud kõneluste jätkamiseks. Skeptikud viitavad, et riigid jätkavad samal ajal ka kõnelustega regionaalsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks.

Suurematest lepingutest peab USA lisaks vabakaubanduslepingule ELiga kõnelusi ka Jaapani ja veel kümne Vaikse ookeani regiooni riigiga. See riskib ülemaailmse kaubandussüsteemi ikkagi kõrvale tõrjuda.

Paul Blustein juhib tähelepanu, et WTO asutamisest on tekkinud rida uusi probleeme, nagu valuutamanipulatsioonidega konkurentsieelise loomine või võitlus kliimamuutustega, kus ühed riigid kannavad kulusid, teised mitte.

“Mida kauem WTO viivitab, suutmata neile pakilistele küsimustele lahendusi leida, seda tõenäolisem on, et poliitikakujundajad heidavad selle printsiibid ja vahekohtu iganenuna kõrvale,” on Paul Blustein skeptiline.