Ligi: tegemist kuludega, mis ajas pöörduvad kokkuhoiuks

 Riigikogu kiitis heaks käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muudatuse. Rahandisminister Jürgen Ligi hinnangul muutuvad väikesed kulutused sellega seoses pikas plaanis kokkuhoiuks.

„Tegemist on süsteemi põhimõttelise muutusega, mis aitab tagada võrdset konkurentsi ja vältida pettusi üsna tagasihoidlike kuludega, mis ajas pöörduvad kokkuhoiuks,“ selgitas muudatuse olulisust rahandusminister Jürgen Ligi.  

Riigikogu kiitis heaks käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muudatuse, mille alusel kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisa. See tagab ettevõtetele võrdsema konkurentsi ja aitab riigil maksuauku vähendada. Täiendusega saab maksuamet ülevaate umbes 60 protsendist tehingutest äriühingute vahel, teatas rahandusministeerium.

Käibedeklaratsiooni lisa väljatöötamisel tehti koostööd ettevõtjate, raamatupidamisprogrammide tootjatega ning e-arvete keskuste teenusepakkujatega. Hiljemalt jaanuari alguseks saab maksu- ja tolliamet valmis lisa tehnilised spetsifikatsioonid ja ettevõtted saavad seejärel vajalike arendustöödega alustada. Põhimõtteliselt on kogu vajalik info ettevõtete finantsarvestuse standardlahendustes olemas ja selle info alusel toimub aruande lisa automaatne loomine ja edastamine. Olulisem muudatus on tehingupartneri registrikoodi märkimine finantsarvestuses, kuid seda tehakse paljudel juhtudel juba praegu.

Käibemaksu deklareerimiseks tuleb endiselt sisestada elektroonilises deklaratsioonis iga kuu 20. kuupäeval üldjuhul neli numbrit: maksustatav käive, käibemaks, sisendkäibemaks ja maksmisele/tagastamisele kuuluv summa, millele täiendavalt deklareeritakse lisal piirmäära ületavad arved. Finantstarkvaras vajalike täienduste tegemisel on lisainfo koondamine ja esitamine lihtne ning kiire.

Ettevõte saab valida endale sobivaima andmete esitamise võimaluse kas nn masin-masin liidesena, esitades andmed faili kujul e-maksuametis või täites sealsamas ekraanivormi. Väikesed ettevõtted, kes teevad raamatupidamist endiselt käsitsi, saavad vajaliku info maksuametile esitada ka paberkandjal.

Maksu- ja tolliamet haldab juba praegu suurt andmemassi nii juriidiliste kui füüsiliste isikute kohta ja omab tehnoloogilist võimekust mahukate andmete haldamiseks, kuid kavas on võimekust veelgi tõsta. Infoturbe tagamiseks teeb amet koostööd  nii riigi infosüsteemide ameti kui andmekaitseinspektsiooniga.Seadusemuudatus jõustub 2014. aasta 1. juulist.