Potter loetleb Eestis ettevõtlusega alustamise plusse: asutamine, maksureeglid, igakuine maksuandmete deklareerimine ja asjaajamine on võrreldes teiste riikidega märkimisväärselt lihtne. Kui aga äri kasvab globaalseks ja ettevõte otsustab kaasata välismaist kapitali, muutub siin tegutsemine keerulisemaks.

„Üksikult võttes saab kõik nüansid iga ettevõtte kontekstis lahendada, aga järjekordse skeemi väljamõtlemine ja elluviimine muutub pikapeale väsitavaks nii Eesti ettevõtjale kui välismaisele investorile,“ nentis Potter. Ta lisas, et Eesti äriseadustikku on kindlasti võimalik kaasajastada nii, et see vastaks paremini läänemaailmas levinumatele tehingustruktuuridele.

Potter rõhutas, et Eesti ettevõttesse välisraha toomine ei ole võimatu. „Teatasime paar kuud tagasi 1 miljoni USD kaasamisest enda ettevõttesse, millest lõviosa panustas USA investor,“ meenutas Potter ja lisas, et ettevõte on teadlikult hoidnud äritegevust Eestis, kuna on siinse keskkonna fännid ja seda ka investoritele põhjendanud.

Muudatuste loomiseks pakkus Potter välja, et Eesti riik võiks ettevõtjaid aidata. Lisaks sellele, et iga ettevõtja ise investori stardipakette koostab, annaks riigi panus sellele tegevusele tema hinnangul oluliselt kaalu juurde. Potter on ka ise valmis probleemide kaardistamisse ja lahenduste leidmisse nõu ja jõuga panustama.

Mida rohkem loovad Eesti taustaga ettevõtjad maailmaturul tegutsevaid ja välispartnerite ja -kapitali toega ettevõtteid, seda rohkem tekib oskusteavet erinevate ettevõtluskeskkondade iseärasuste kohta, märkis Potter. „Kui tahame, et Eesti oleks tõesti edaspidi selliste ettevõtete emafirmade isamaa, siis on just nüüd õige aeg tegutseda,“ märkis Potter.

Skype'i endine juht Sten Tamkivi pakkus välja kolm Eesti ettevõtluskeskkonda parandavat muudatust blogis Memokraat.