Ühe paagitäiega finišisse

“Klaverite viimisel USA turule kehtib 4,7%ne toll ja me loodame selle lepingu käigus tollist lahti saada,” ütles Laul. 90% firma toodangust läheb ekspordiks USA turule.

Laul rääkis, et praegu taastuvas ja tõusvas USA majanduses on klaverite müük läinud väga hästi, tellimusi on palju ja ettevõte otsib lisatööjõudu. “Nii head detsembrikuud pole olnud mitu kuud järjest,” nentis Laul ja lisas, et veel parem oleks, kui vabakaubandusleping aitaks ohjeldada ka USA dollari ja euro vahetuskursi suurt kõikumist.

“Ma ei räägi fikseerimisest, ma räägin mõistlikul määral kõikumisest,” ütles Laul ja tuletas meelde aegu, mil dollar oli kallim kui euro. “Vaja oleks rohkem tasakaalu. Ka praegune 1,37 dollarit ­eurost ei ole hea tasakaalu näitaja,” leidis ta.

Hangetel osalemine lihtsamaks. ASi Datel Ameerika turu juht Carl Richard Pucci ütles, et Datelil oleks kindlasti võita paremast juurdepääsust USA avalike hangete süsteemile, mida vabakaubandusleping samuti reguleeriks.

Mullu suvel sai firma USA turul Eesti e-valitsemise lahendustega kanna maha, võites Virginia osariigis Montgomery maakonnavalitsuse elektrooniliste kaardirakenduste loomise hanke.

Pucci möönis, et hangetel osalemine on USAs päris keeruline – mõnes osariigis pole praegu sellist kordagi, kuidas üks Euroopa ettevõte saaks teenust pakkuda. Datel lõi hankel osalemiseks USAs tütarettevõtte.

Tõsist peavalu valmistab firmale kapitali liigutamine USA ja Euroopa Liidu vahel. “Kõige kiiremal juhul võtab see viis päeva, pigem isegi kümme,” ütles Pucci, seletades, et viivituse põhjuseks on USAs rahapesu tõkestamiseks kehtestatud kontrollid.

“Ma loodan, et see leping ka seda puudutab. See peab puudutama iga teemat, mis äritegevust takistab,” ütles Pucci.

Poolte huvi annab lootust. Mullu veebruaris käima lükatud Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduskõnelustel on nüüdseks toimunud kolm vooru, mida ei  lükanud graafikust ei USA luureskandaal ega USA valitsuse tööseisak.

Alanud aasta hakul on kavas teha vahekokkuvõtteid, siis hakkab töö lepingu tekstiga, et n-ö ühe paagi bensiiniga ehk selle aasta lõpuks finišisse jõuda, rääkis eile Tallinnas ELi kaubandus­direktoraadi direktor Signe Ratso.

USA presidendile Barack Obamale on see ELi suunal praegu kõige olulisem algatus.

“Mõlemad pooled on pühendunud eesmärgile ja võib loota, et tulemus on saavutatav,” ütles riigikantselei ELi asjade direktori kt Klen Jäärats. “Eesti jaoks on külgnevalt oluline, et vabakaubanduskõnelused toovad konkurentsis püsimiseks kaasa ka suurema Euroopa siseturu integratsiooni, mis peaks avama veelgi võimalusi Eesti ettevõtetele.”

Uute turgude avamine on majanduskasvu ja ­uute töökohtade allikas. Eksporditurgude vedamiseta oleks Euroopa Liidu SKP 2012. aastal ligi protsendi võrra väiksem olnud, rääkis Ratso.

Veel näitavad prognoosid, et 90% majanduskasvust tuleb edaspidi väljastpoolt Euroopat, kolmandik sellest Aasiast. Et globaalsed kõnelused toppavad, peavad EL ja USA vabakaubanduskõnelusi ka mitme Aasia riigiga. Kahe suure omavaheline lepe võiks omakorda uut hoogu anda globaalsetele kõnelustele.

Teisalt on USA ja EL huvitatud kauplemisest oma reeglite järgi, mis võiksid standardiks saada ka kolmandates riikides. Selleks üritatakse standardeid ühtlustada, kuna eesmärgid on ju samad, ent ohutus määratletud erinevalt. Ettevõtetelt võib selline olukord nõuda kahte erinevat toomisliini või topelt lubade taotlemist.

Kui dubleerimine lõpeks, võidaksid eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle ressursid on piiratud.

“Ma vaidlustan selle väite, et kasu saavad suurkorporatsioonid,” ütles Ratso. “Tegelikult saavad kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.”

Eesti ja USA vaheline kaubandus ja investeeringud on viimasel ajal hoogsalt kasvanud. Läinud aasta lõpul Tallinna väisanud USA kaubandus­ministeeriumi asekantsler Matthew Murray ütles, et Eesti on USA jaoks oluline ja unikaalne turg, kuna siin töötatakse välja uusi tooteid ja teenuseid mitte üksnes Eesti, vaid kogu maailma tarbijate jaoks.

“Tahame teha Eestiga koostööd ja aidata viia need tooted ja konkurentsivõimelised firmad kolmandatele turgudele,” ütles Murray.

Sama mõtet kordas eile USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine.

Eesti nagu Ameerika. “Ma vahel lausa muretsen, et eestlased ei adu päriselt, kui edukaks ja konkurentsivõimeliseks nad on muutunud,” ütles Levine. “Eesti on kõige ettevõtlikum riik, kus ma kunagi töötanud olen ja mis mulle enim meenutab USA ettevõtluskeskkonda,” ütles suursaadik, kes on oma karjääri kaheksandas lähetuses.

Eesti ettevõtjad on leidlikud, julgevad riskida, julgevad läbi põruda ja uuesti alustada. GrabCAD, ZeroTurnaround, Erply on selged edulood, loetles Levine.

Signe Ratso sõnul kasutab ta Eesti 1990. aastate liberaliseerimise kogemust skeptikute veenmiseks. “90ndate algus oli raske neile, kes ei suutnud konkurentsis püsima jääda. Tulemuseks saime hoopis konkurentsivõimelisema majanduse,” ütles Ratso.

 

ELi ja USA kaubandussuhted

Kaubavahetus igapäevaselt 1,8 mld eurotTöökohti seotud kaubavahetusega 15 mlnInvesteeringuid vastastikku 2,4 triljoni euro väärtusesVabakaubanduslepingu positiivne mõju ELi majandusele 120 mld eurot, USA majandusele 90 mld eurot ja ülejäänud maailmale 100 mld eurot