Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swed: Euroala suurim mure on tööpuudus ja madal hinnakasv
Swedbanki tänavuse majandusprognoosi kohaselt käib meie naabritest kõige paremini Rootsi majanduse käsi, euro tulek Läti majandusele veel efekti ei anna.
Euroala on majanduslangusest väljunud, kogu tsooni tootlikkus suureneb ning lõpuks on ka kokkuhoiupoliitikat lõdvendatud - tegeletakse rohkem reformidega ning pangad on lõdvendanud laenamise tingimusi, ka Lõuna-Euroopa senistes n-ö probleemiriikides, võttis Swedbanki Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina kokku täna avaldatud euroala prognoosi.
"Seni tõusnud euro vahetuskurss hakkab aasta-pooleteise jooksul USA dollari suhtes nõrgenema ning suurimad probleemid euroalas tervikuna on tööpuudus ja liiga madal hinnakasv. Samas parandab tootlikkuse kasvu kiirenemine koos madala palgakasvuga konkurentsivõimet," lisas Mertsina.
Rootsi majanduskasv aeglustus mullu 1 protsendini, kuid tänavuseks prognoosib Swedbank paremat tulemust, sest välisnõudluse toel suurenevad Rootsi ettevõtete eksport ja investeerimine. Samas prognoosib pank suuremaid eelarvekulutusi seoses eelolevate valimistega.
"Läti uut valitsust ei peeta nii reformialtiks kui eelmist ning efekt euro kasutuselevõtust on lähiajal ilmselt väike, selle mõju avaldub pikema aja jooksul. Läti majandus kasvas mullu küll üle 4 protsendi, aga eksport ja investeeringud langesid. Sel aastal kiireneb Läti majanduskasv meie hinnangul 4,8 protsendini. Läti majanduses on praegu tekkimas samasugused ohud nagu Eestis, palgakasv kiireneb, tööturg hakkab tasapisi üle kuumenema," selgitas Mertsina.
"Venemaa ostujõu indeks näitab tööstuse vähenemist. Vene majandust hoiab üleval eelkõige eratarbimine. Nii nende eksport kui sisetarbimine on vähenenud, kuid riigi rahapoliitika jääb rangeks, sest Venemaa on valinud kiire kasvu asemel stabiilse keskkonna säilitamise tee," ütles Mertsina.
"Soome välisnõudlus on paranenud, aga sellest pole suurt kasu, sest kulude kasv tööjõuühiku kohta on riigis kiire. Mullu lepiti kokku oluliselt madalama palgakasvu osas, selle otsuse mõju on pika vinnaga. Lisaks koormavad põhjanaabrite majandust struktuurilised muudatused. Meie hinnangul on Soome majanduskasv 0,8 protsenti, kuid 2015. aastal see kiireneb jälle," arvas Mertsina.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.