Paet: mida vähem suuri küsimusi Venemaaga, seda parem

Paet ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov kirjutasid täna alla Eesti ja Venemaa vahelisele riigipiiri lepingule ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingule.

Paeti sõnul on selgelt paika pandud piir, mida mõlemad pooled aktsepteerivad, Eestile oluline julgeolekut kindlustav faktor. "Piirilepete olemasolu naaberriikide vahel on pigem reegel kui erand," märkis ta. "Lepingutega kinnitatud piirid naaberriikide vahel on oluline eemaldamaks võimalikke arusaamatusi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu seda on territooriumid – seda nii rahuajal kui kriisiolukorras," lisas Paet pressiteates.

See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni, pole tema kinnitusel tulevikku vaadates mõistlik ning sisaldab julgeolekuriske. "Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepped ka 2005. aastal. Meie selge tulevikku suunatud huvi on, et riigipiir Venemaaga oleks õiguslikult määratletud," märkis ta.

Pärast lepingute jõustumist korraldab piirijoone märkimist vastav demarkeerimiskomisjon. Mitmete ametkondade esindajatest koosneva komisjoni tööd hakkab Eestis juhtima välisministeerium. Riigipiiri füüsilise märkimise eest looduses ja vajalike piirirajatiste väljaehitamise eest hakkab vastutama politsei- ja piirivalveamet. Riigipiiri demarkeerimise ajaline kestus on praegu teadmata, kuid see võib eeldatavasti võtta mitu aastat.

Maismaapiiri mahamärkimisel ja riigipiiri väljaehitamisel tuleb lahendada mitmel pool küsimused praegu eraomanduses olevate maatükkidega. Nii maismaal kui järvedel toimuvad muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral, sealhulgas 128,6 hektarit maismaal ja 11,4 ruutkilomeetrit järvedel.

Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub mõlemal pool mõningate maade üleminek teisele poolele - Eestile nn Saatse saapa osas 115,5 hektari ulatuses ja Venemaale Meremäe vallast Marinova metsa piirkonnast 68,9 hektari ulatuses ning 33,9 hektari ulatuses Suursoo piirkonnas Värska vallast.

Täpsem järgnev tegevuskava kujuneb koostöös mitme ametkonnaga, sealhulgas keskkonnaministeeriumi (maa-amet), siseministeeriumi (politsei- ja piirivalveamet) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.