Otsisid väljapääsu

Reede oli nukker ka Nordeconile, kuna ehitusfirma aktsia kukkus 3,92% 0,98 eurole. Kõige otsesem negatiivne mõju tuleb Ukraina probleemidest just Nordeconile, kellele on riigi osapooled võlgu 10 miljoni euro väärtuses laene ja viiviseid.

Maailma börsidele lisasid musta tooni Hiina jaanuari tööstustoodangu numbrid, mis olid jaanuaris ja veebruaris oodatust nõrgemad. Ka Hiina jaemüügi kasv oli oodatust nõrgem. Aasia turud reageerisid reedel äkilise langusega ning Jaapani börsiindeks Nikkei kukkus 3,3%. Hiina ja Korea börside langus piirnes 1%-ga.

Euroopa suurematel börsidel oli langus 0,5%-1%. Sealhulgas Vene börs kukkus reedese kauplemispäeva esimeses pooles 5%, kuid päeva teises pooles vähenes langus 2,5%-le.

LHV Panga analüütik Joonas Joosti sõnul oli reedese Balti börside languse taga investorite teadmatus tuleviku osas. "Ilmselt on päris suur osa Balti turgudel praegu toimuvatest hinnaliikumistest seotud Venemaa ja Ukraina kriisiga. Otseselt ei ole põhjuseks Krimmis toimuv referendum, vaid üldisem teadmatus tulevikustsenaariumide osas - milliseks kujunevad Venemaa vastased sanktsioonid ning milliseks nende mõju? Millised saavad olema Venemaa "vastumeetmed" ning nende mõju?" ütles Joost.

Bloombergi teatel valmistuvad Vene valitsusametnikud ja ärimehed Krimmi annektsiooni tõttu sarnasteks sanktsioonideks, mis kehtestati Iraanile. Näiteks võidakse kehtestada Venemaale sanktsioonid, mille käigus külmutatakse Vene valuutareservid ja pankade varad ning peatatakse laenude andmine idanaabri ettevõtetele. Venemaale oleks see üks halvimaid stsenaariume, kuid ka riik ise on valmis omapoolseid sanktsioone kehtestama. Näiteks võib Venemaa konfiskeerida välismaa ettevõtete aktsiad.

Swedbanki Baltikumi aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets ütles reedel, et müüjateks olid pigem kohalikud investorid. "Käibed on küll suurenenud, aga ei saa öelda, et mahud oleksid väga suured, paljudes nimedes põhjustab järsku aktsiahinna langust üsna tagasihoidlik käive, mis annab alust arvata müügipoolel on pigem kohalikud investorid," ütles Suimets. "Suuremate emitentide aktsiad ei ole jäänud küll puutumatuna üldisest negatiivsest meeleolust, ent samas võib ka täheldada välismaist institutsionaalset huvi just likviidsemates nimedes." ütles Suimets. Tema sõnul on müügi ajendid erinevad, kindlasti paneb paljusid muretsema jätkuv Ukraina konflikt, samas kui närvilisust turgudel põhjustavad ka Hiinas avaldatud ootustele alla jäänud makronäitajad.

Kawe Kapitali portfellihaldur Kristjan Hänni näeb praegusel kriisil pikemas perspektiivis ka positiivseid tulemusi. "Paratamatult on vastastikku sedavõrd seotud majanduste korral Venemaale reaalset mõju omavatel sanktsioonidel mõju ka Euroopale. Aga pikaajaliselt võib sellel olla ka mitmeid positiivseid järelmeid. Näiteks mida enam finantskriis hakkab leebuma, seda enam on vaja uusi ajendeid Euroopa integratsiooni käigushoidmiseks ja praegune olukord loob veidi teise nurga alt jälle täiendava motivatsiooni selleks," sõnas Hänni.

Kas reedel oli Balti börsidel paanika ja tegemist on hoopis ostu kohaga? "Täpseid hinnanguid sellele küsimusele saab anda kunagi tulevikus olukorrale tagantjärele vaadates. Selge see, et riskid ettevõttetele, kelle toodangust suurem osa müüakse just Venemaa ja Ukraina turgudel (Silvano Fashion Group, Grindeks ja Olainfarm) on suuremad, samas näiteks Tallinna Vee majandustulemustele on nende sündmuste võimalik mõju palju kaudsem," ütles LHV analüütik Joost.