Eestit peab turundama suurepärase töö- ja elukohana

Tarkade töökohtade Eestisse toomiseks potentsiaalsete välisinvestorite, aga ka juba siin tegutsevate ettevõtjatega suheldes küsivad nad meilt tihti esimesena asjana, kas Eestist on võtta piisavas mahus sobivaid spetsialiste. Praegu maja ehk päris veel ei põle, kuid tuleb tõdeda, et oleme Eestis edukalt tegelenud küll välisinvesteeringute kaasamise, turistide meelitamise ja eksportööride toetamisega, kuid süsteemset tööd inimeste pikemaks ajaks siia kutsumisega pole me seni teinud.

Et Eesti poleks enam odava tööjõu maa ja jõuaksime oma palgatasemelt Põhjalale järele, on muutunud kardinaalselt ka kogu EASi välisinvesteeringute kaasamise paradigma ja fookus. Enam ei mõõda me seda üksnes miljonites eurodes, investeeringutes betooni või masinatesse, vaid lisaks ka selle järgi, mitu vähemalt kahekordse keskmise palgaga töökohta investeeringuga luuakse. Need investeeringud, mida praegu Eestisse toome, ei liigu siit teise riiki ka juhul, kui keskmine palk on 1500 eurot või kõrgemgi.

Ka üksnes 20 töökohta mõnes pealtnäha väikeses ajutrustis keskmise tööjõukuluga (palk koos kõigi tööjõumaksudega) 5000 eurot inimese kohta kuus võrdub ju rahaliselt 100 töökohaga lihtsamakoelises tootmises, kus tööjõukulu on 1000 eurot inimese kohta kuus. Pealekauba on esimese variandi jätkusuutlikkus ja potentsiaal areneda millekski suuremaks kordades parem.

Asukoht on oluline. 64% mobiilsetest globaalsetest teadmustöötajatest näiteks valib oma töökoha just asukoha, mitte aga firma järgi. Oma elujärje tuntavaks tõstmiseks peame seega vähemalt Tallinnast tegema koha, mis on rahvusvaheliselt atraktiivne nii elamiseks kui ka töötamiseks. Sellest üksi on aga vähe, inimesed väljastpoolt ­Eestit peavad sellest ka teadma ja see teadmine iseenesest ei teki.

Käivitasime eelmise aasta lõpus EASis koostöös Teenusmajanduse Kojaga töö märksõnaga TalentHUB, mille eesmärk on välja töötada tegevusplaan, kuidas aktiivselt turundada Eestit välisriikides kui suurepärast kohta, kus teha tööd ja elada. Esimese sammuna selleks tingimata eraldi välisagentuuri looma ei peagi, nagu on ­Äripäevas välja pakutud. Just turundamiseks on võimalik rakendada EASi Tallinnas olevat brandEstonia meeskonda, meie välisesindajate võrgustikku, aga ka diplomaate, ärisaadikuid ehk nn Team Estoniat tervikuna.

Asjad veebis korda. Turundamisel peaks olema abi ka loodavast veebist www.workinestonia.com, mis oleks ühtlasi värbamiskanal Eestis tegutsevatele ettevõtjatele. Selle kaudu peaks saama hästi lihtsalt ja vähemalt inglise keeles korda ajada formaalsused Eesti ametkondadega, leidma abi elamispinna ja koolide leidmiseks ning muuks olmeliseks sisseelamiseks, mis on oluline uue inimese jaoks võõras riigis. Lahendada tuleb ka teenus, mis aitab juba kohale saabunud inimesel ennast võimalikult lihtsalt sisse seada sarnaselt investoritele pakutava nn after care toega.

Mõistagi ei taha me TalentHUB Estonia raames piirduda üksnes palgatöötajate meelitamisega, vaid kutsuda siia ka ettevõtjaid, eeskätt neid, kes võiksid oma idufirma Eestis rajada, ning aktiivselt turundada võimalusi, mida EAS, KredEx ja Arengufond selleks pakuvad. Kuigi meil on praegu mõnikümmend maailma mastaabis potentsiaaliga idufirmat, on nende koguhulk siiski väike väitmaks, et statistiliselt mõni neist kindlasti õnnestub. Tuhande idufirma puhul võiks juba sellest rääkida. Kuid siin me enam üksnes kohalike inimeste baasil hakkama ei saa, nendestki osa on liikunud paratamatult suurematesse keskustesse, nagu London või Silicon Valley.

Maailmas toimub pidevalt palju põnevat, kuid meie eesmärk on ju see, et produktiivset sagimist oleks piisaval hulgal just siin, Eestis. Meie eesmärk ei ole tuua sisse massiliselt odavat tööjõudu, vaid meelitada Eestisse meile vajalikke kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste ja ettevõtjaid. Nad ei tule siia meie tööd ära võtma, vaid ilma nendeta jääks ka meie oma inimestele uued ja paremad töökohad loomata.

Seejuures võtame esimesena sihikule Euroopa Liidu liikmesriigid, nagu näiteks Hispaania, ­Portugali, aga paradoksaalselt ka Soome, kuhu praegu ise rohkem töötajaid ekspordime. ELis on tööjõu vaba liikumine, nii et pole muret ka elamislubade või kvootidega. Kuid võimalus eur­liidus vabalt liikuda ei tähenda veel seda, et talendid tee Eestisse leiaksid. Me peame neid ise püüdma minema.