Euroalas on suur deflatsiooni oht

Siiski ei ole perifeeriariikide probleemid päriselt kadunud. Nii Euroala tasandil kui riikides on veel palju teha. Struktuursed reformid on toimunud aeglaselt ja osalt sellest tingutuna on ka majandused jätkuvalt haavatavad. Nii on investorid pannud suured lootused uuele valitsusele Itaalias, kus eelmise aasta viimases kvartalis kasvas majandus tagasihoidlikult esimest korda pärast üheksat kvartalit langust. Tööpuudus püsib perifeeriariikides kõrge ja inflatsioon väga madal. Ehkki madal, kohati negatiivne hinnakasv leevendab euro tugevnemisest tingitud ekspordikaupade kallinemise ebasoodsat mõju, on tegu ikkagi majanduse nõrkusele viitava indikaatoriga: olukorras, kus finantsvarade hinnad on küll kasvanud, ei ole aktiivsus majanduses piisav tarbijahindade normaalseks tõusuks ja deflatsiooni oht on suur.

Euroala perifeeriariikide võlamäär on jätkuvalt kõrge. Inflatsiooni, mis aitaks võlakoormat leevendada, ei ole. Kuigi soodsad intressid vähendavad refinantseerimiskulutusi, soodustavad need ka võlamäära kasvu ja riskiks on avatus intressimäärade tõusule. Vajadus võlakoormat piirata on nii era- kui avalikus sektoris, mis on üheks pudelikaelaks majanduskasvule. Samal ajal on laenutingimused jätkuvalt karmid. Vaatamata pankade parematele finantseerimisvõimalustele on erasektori laenukasvu tempo eurotsoonis endiselt väga madal.

Euroala inflatsioon aeglustus märtsis veebruari 0,7%-lt 0,5%-le. Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärk on 2%.