Välismaalasest üürniku jaoks kõige olulisem asukoht 

Kinnisvarabüroo Uus Maa turundusjuht Kaie Kass Agcay sõnul on välismaalastest üürnikud elamispinda otsides leidlikud ja kasutavad tihti interneti otsingumootoreid, mille abil leitakse otsitava maa kinnisvaraportaalid, seega pole omanikel mõtet eraldi reklaamida oma pakutavat üüripinda. Kui, siis ainult lisada oma pakutava üüripinna kuulutus välismaalaste seas ülimalt populaarseks muutunud üürileheküljele Booking.com.

Laias laastus võibki Agcay sõnul välismaised ­üürikliendid jagada kaheks: tudengid ja välismaalt tulnud spetsialistid. “Üks osa üürnikest on Erasmuse programmi kaudu Eestisse tulevad tudengid, kes üürivad lühiajaliselt paariks kuuks, ning pikemat aega Eestis õppivad Soome tudengid, kes üürivad kaheks-kolmeks aastaks. Teine osa tudengitest soovib võimalikult soodsat pinda, mis oleks heas seisukorras ja asuks võimalikult südalinnas,” kirjeldas Agcay keskmist välismaalasest õppurit.

Paljudele on Agcay sõnul ka üllatuseks, et Eesti ei olegi enam nii odav maa, kui kusagilt on varem kuuldud, ning kindlasti tuleb arvestada sellega, et välismaalasest üüriletahtja ehmub omaniku kehtestatud hinna peale.

Eesti üürituru kallidus tuleb üllatusena. “Soomlastest tudengid on nõus maksma üüripinna eest ka veidi rohkem, sest nad viibivad siin pikemalt ja Soome riik kompneseerib oma kodanikele elamiskulusid,” sõnas Agcay. Mujalt tulnud noored aga otsivad pigem võimalikult odavat kesklinnas asuvat elupaika.

Teine suur osa välismaistest üürnikest on Agcay sõnul Eestisse tööle tulnud spetsialistid. “Paljud tulevad tööle IT-valdkonda ja meediafirmadesse. Lisaks ka  ülikoolidesse, tehes paralleelselt magistrikraadi,” selgitas Agcay.

Vanuse poolest on Eestisse tööle tulijad väga erinevad – on kahekümnendates inimesi, kuid palju on ka keskealisi. Parema palgaga töökohtadel töötajad saavad lubada endale keskmisest üüritasemest paremaid kortereid.

Arvesta üürniku kultuurilise taustaga. Agcay arvates ei ole välismaalastest üürnikel eestlaste ees konkreetseid eeliseid. “Pigem tuleks iga potentsiaalset üürnikku hinnata individuaalselt ja alati ikkagi arvestada tausta,” soovitas Agcay kohalikule üüripinna omanikule. Välismaalastele üürides soovitas Agcay kindlasti arvestada ka kultuurilise taustaga, olenevalt sellest, mis riigist on üürnik pärit. Euroopa maadest pärit inimestel on pigem eestlastega sarnasemad kombed ja harjumused ning võib eeldada, et omaniku ja üürniku vaheline läbisaamine on lihtne, sõnas ta.

Goodson & Red Property juhataja Neeme Liivlaid nimetas välismaalasest üürniku meelitamisel kõige olulisemaks korteri pilte. “Hästi valgustatud ja soojad, kuid ka puhtad ja kompositsiooni poolest läbi mõeldud pildid aitavad kaasa nii tähelepanu äratamisel kui ka potentsiaalse elaniku kujutlusvõime toitmisel – tahame ju, et klient kujutaks müügiobjekti ette kui oma tulevast kodu või atraktiivset investeerimisobjekti,” sõnas Liivlaid, soovitades kasutada professionaalset fotograafi.

Lisaks headele fotodele tuleks kasutada ka sõna jõudu ning võimalikult detailselt kirjeldada korteri või maja häid omadusi ja plusse. “Välismaalasele on oluline just magamistubade arv erinevalt meile tavalisest üldisest tubade arvust, hea oleks mainida, kui maja või korter on hiljuti renoveeritud – parim oleks aastat mainida, naabruskonda kirjeldada ning korteri põhiomadused välja tuua,” õpetas Liivlaid.

Seejärel võiks võtta objekti kokku erinevate faktidega, nagu näiteks “ viie minuti jalutuskäigu kaugusel sadamast” või muu sarnasega, mis tekitaks kliendile kinnisvaraobjekti ümbruse suhtes kujutluspildi.

“Välismaalane ei tunne üldjuhul meie linnu ja asulaid piisavalt hästi, nii et konkreetsed faktid hoone ja asukoha kohta on väga abiks,” sõnas Liivlaid. Kindlasti võiks kuulutuses mainida kaupluste, ühistranspordi, parkimisvõimaluste, parkide ja muu eluks vajaliku kaugust. “Suurlinnadest tulevad välismaalased hindavad korteri asukohta tihti ühistranspordi järgi,” õpetas Liivlaid.

Puudustest räägi esimesel võimalusel. Suurim viga on Liivlaiu sõnul aga oluliste asjaolude mainimata jätmine – pettumustundest on hiljem keeruline vabaneda. “Pean eelkõige silmas liialdustega kirjeldamist ja tegelikkusest erineva pildi kujundamist, rääkimata väljamõeldud plussidest. Varem või hiljem tuleb ju ostja objekti vaatama ning kirjeldusest oluliselt erineva pildi nägemine valmistab talle suure pettumuse. Tuleb olla aus! Kui on mingeid puuduseid, siis neid ei pea kohe kuulutuses ritta laduma, kuid nendest tuleb ostjaga esimesel võimalusel ja sobival hetkel rääkida,” soovitas Liivlaid.

Samuti ei soovita ekspert liialdada klišeedega. Liivlaid ei soovita kasutada väljendeid nagu  splendid, modern, cozy, conveniently located, spacious (ingl k suurepärane, modernne, hubane, hea asukoht, ruumikas) ja muid sarnaseid liialdusi.

Ukraina tudeng Katya sõnul tuli ta Eestisse õppima viie aasta eest, sest tahtis õppida tundma teisi kultuure ning Eesti tundus ilus riik. Oma esimese korteri leidis Katya kinnisvaraportaalist. “Otsisin internetist Google’i abiga Eesti kinnisvaraportaale ja hakkasin sealt endale sobiva asukoha ja hinna järgi otsima. Kerge see ei olnud,” ütles Katya, kel tuli vaeva näha mitu kuud, sest paljud kinnisvaramaaklerid ei kõnele inglise keelt. “Mõni üksik sai minu vigasest vene keelest aru ning seega leidsingi endale sobiva elukoha,” lisas Katya.

Tundegineiu sõnul ongi tema arvates Eestis puudus just välismaalastele suunatud kinnisvaraportaalist. “Paljud välistudengid ning välismaalased, kes tahavad Eestisse elama tulla, peavad nägema jubedalt vaeva, et kodu leida. See võib nad sootuks eemale peletada,” on Katya nõutu.

Neiu sõnul on kõige olulisem välismaalase jaoks asukoht. “Võõras linnas ei taha väga kaugele tööst või koolist elama sattuda,” sõnas Katya. Veel peab ta oluliseks korteri omanikku, sest kui isiksused ja arusaamad ei klapi, ei tule ka kodurahust midagi välja. “Üürihinnad Eestis väga kõrged pole, küll aga paneb imestama korterite kvaliteet. Omanikud ei hoolitse oma vara eest.”

1. Pane kuulutus portaali Booking.com.

2. Kasuta professionaalseid pilte – hästi valgustatud ja soojad, kuid ka puhtad ja kompositsiooni poolest läbi mõeldud pildid aitavad kaasa tähelepanu äratamisel.

3. Kirjelda võimalikult detailselt korteri või maja häid omadusi ja plusse. Ära unusta, et välismaalasele on oluline just magamistubade arv erinevalt meile tavalisest üldisest tubade arvust. Hea oleks mainida, kui maja või korter on hiljuti renoveeritud.

4. Kirjelduse võiks võtta kokku faktidega, mis tekitab kliendil kinnisvaraobjekti ümbruse suhtes kujutluspildi – “ viie minuti jalutuskäigu kaugusel sadamast”.

5. Maini kaupluste, ühistranspordi, parkimisvõimaluste, parkide ja muu eluks vajaliku kaugust.

6. Ole aus, ära jäta mainimata olulisi puudusi. 

7. Ära kasuta korteri kirjeldamisel liialdusi.