Eesti SKP kasvu põhirisk Ukraina

Järgmisel aastal prognoosib ministeerium majanduse mahu suurenemist 3,5 protsenti, kui koos majandusolukorra paranemisega investeerimisaktiivsus ja eratarbimisjulgus taas kasvama hakkavad. Samuti on alates 2015. aastast oodata ehitusturu kasvu kiirenemist seoses erasektori suureneva investeerimisaktiivsusega. 

Majanduskasvu riskid on seotud peamiselt Ukraina sündmustega, mis on viimastel nädalatel kiiresti arenenud ning mille täpsemaid majanduslikke mõjusid on enne välispoliitilise olukorra stabiliseerumist veel keeruline hinnata.

Tagasihoidlikum nõudlus välisturgudel ning madalseis suure osakaaluga kaupade väljaveos tingis ekspordi prognoosi langetamise 2,4 protsendini. Jõudsamalt hakkab eksport suurenema järgmisest aastast ning siinsete ettevõtete kasvuvõimalusi hakkab avardama ka Soome majanduse järk-järguline kosumine. Prognoosiperioodil jääb impordi kasv ettevõtete suure investeerimisvajaduse tõttu ekspordist mõnevõrra kiiremaks.

Tarbijate kindlustunne on viimased paar aastat püsinud tõusutrendil, mistõttu võib eeldada, et stabiilse arengu jätkumisel ja töötuse taandumisel aeglustub eratarbimise kasvutempo sellel ja järgmisel aastal vaid marginaalselt, jäädes veidi alla 4 protsendi. Sellel aastal toetab tarbimise reaalkasvu langev inflatsioon ning järgmisel aastal tulumaksumäära langetamine.

Tarbijahindade tõus jääb selle aasta alguses madalale tasemele ning kiireneb pisut aasta lõpukuudel. Hindu mõjutab tänavu toiduhindade tõus aasta teises pooles ning eluasemekulude langus elektri ning kaugkütte ja gaasi odavnemise tõttu. Aasta kokkuvõttes jääb hinnatõusuks 1,4 protsenti ning 2015. aastal 2,7 protsenti.

Tööga hõivatud inimeste arvu kasv jätkub aastatel 2014–2015, kuid pöördub seejärel ilmselt väiksesse langusesse. Töötuse määr väheneb järgmisel aastal alla 8 protsendi ning soodsate majandusarengute puhul prognoosiperioodi lõpuks 6 protsendi lähedale. Keskmise palga kiire, pea 8protsendiline kasv üllatas 2013. aastal ning edaspidi jääb kasvutempo mõnevõrra madalamaks, 6–7 protsendi juurde.

Keskmise reaalpalga kasv püsib aga madala inflatsiooni tõttu tänavu endiselt kõrge (4,8 protsenti) ja edaspidi jääb 3,5 protsendi lähedale.

Seoses majanduskeskkonna mõningase halvenemisega on vähendatud ka maksulaekumiste prognoosi, peamiselt sotsiaalmaksu ja kütuseaktsiisi laekumist. Seoses sellega kujuneb sellel aastal valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 0,7 protsenti SKPst, struktuurselt (positsioon ilma ühekordsete mõjudeta ning majandustsükli mõju arvestades) püsib eelarve tasakaalus. Nominaalset puudujääki on võimalik finantseerida riigi likviidsetest finantsvahenditest.