• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 23.04.14, 13:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna Vesi kimpus veepuhastamise nõuetega 

Kui varem olid heitvee piirmäärad tsingi ja vase osas 2000 mikrogrammi (µg) liitri kohta, siis mullu rakendatud uued nõuded lubavad vaid 5 µg/l, teatas Tallinna Vesi.
Tallinna Vesi teatas täna börsile, et I kvartalis ei suudetud täita raskemetallide sisalduse normatiive heitvees. „Toomaks siia võrdlus, siis näiteks vasele kehtiv piirmäär joogivees on 2000 µg /l,“ kirjutas Tallinna Veest Mariliis Mia Topp.
Raskemetallide piirmäärad tulenevad pinnavee keskkonnakvaliteedi standardite direktiivist. „Eestis rakendatakse direktiivist tulenevad rangeimaid piirmäärad ning tekitavad segadust ja probleeme kogu Eesti veesektoris,“ ütles ta. „Hetkel võimaldab reoveepuhastuse protsess, mitte ainult meil, vaid üldiselt, eemaldada puhastatud reoveest ligikaudu 70% raskemetallidest. Seega, täna ei ole tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada,“ jätkas ta. „Samas on hetkel vara öelda, kas see on üldse tehnoloogiliselt võimalik, mis on selle maksumus ning kuidas see mõjutab teenuse hinda.“
„Tegemist on Eesti vee-ettevõtlust puudutava üldise probleemiga,“ kommenteeris Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhilt Vahur Tarkmees. „Uus määrus on segane, väga raske on mõista, milliseid aineid, mis koguses, mis tingimustel tohib veekogusse juhtida ja mida mitte. EVEL on probleemi arutamiseks korraldanud ümarlaua keskkonnaministeeriumiga ning koostame ettepanekut määruse muutmiseks," lisas Tarkmees. "Me mõistame vajadust säästa keskkonda, aga see peab olema majanduslikult põhjendatud ja tarbijale vastuvõetava teenuse hinnaga. Kahjuks on seadusandja jätnud sotsiaalmajandusliku uuringu teostamata, mis oleks raskmetallide mõistlikud piirmäärad Eesti oludes.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele