Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enim on korruptsiooni omavalitsustes

    Keskkriminaalpolitsei hinnangul esineb kõige rohkem korruptsiooni kohalikes omavalitsustes, kus raha liigutavad persoonid võivad seda isiklikel eesmärkidel kasutada.

    "Korruptsiooni oht on suurim kohalikes omavalitsustes. Kohalike omavalitsuste juhid, kes koos raamatupidajatega või raha liigutavate persoonidega või ainuisikuliselt, võivad varasid vääratel eesmärkidel kasutada, omastada. Samuti võivad teha puhkusereise töövisiitide pähe ja on eksisteerinud ka näilike kulutuste tekitamine,“ rääkis kriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.
    Tema hinnangul pakutakse omavalitsuses vastavatele ametnikele ka seoses ehitus- või kasutuslubadega altkäemaksu või meelehead. "Pahatihti ühekordsest sõrmeandmisest võib kujuneda jätkusuutlik ja järjepidav tegevus," rääkis Ombler.
    Teine suure korruptsiooniohuga koht on õppeasutuste majandusala juht. Nemad saavad Obleri hinnangul kontrolli puudumisel kasutada samuti rahasid enda tarbeks, ostes koju vara või esemeid.
    Avalikus sektoris esineb Ombleri hinnangul korruptsiooni kõige rohkem ravimiäris, samuti IT- ja tehnika valdkonnas, samuti sõidueksamite valdkonnas, sõidukite registreerimisel ja tehnoülevaatusel. Ka tervishoiusektori puhul töövõimetuslehe määramisel.
    Erasektori korruptsiooni osas on jõustunud otsuseid avaliku sektoriga võrreldes vähem, kuid see ei tähenda Ombleri hinnangul seda, et sektoris korruptsiooni ei esineks.
    "14st jõustunud kohtulahendist on rahalised karistused olnud seitsmel, ülejäänutel oli tingimisi vangistus," rääkis Ombler.
    Seda, milline on tüüpilise altkäemaksuvõtja profiil, ei osanud Ombler täpselt öelda.  "On olnud selliseid inimesi, kelle sissetulek on selline olnud, mis on tinginud korruptsiooni. Kuid on ka selliseid, kelle sissetulek peaks olema piisav. Ühest profiili on täna raske öelda. Situatsioonid ja menetlused on erinevad ja iga inimest motiveerib erinev nüanss," rääkis Ombler.
    Tema hinnangul võiksid organisatsioonid ja asutused pöörata rohkem tähelepanu kontrollile ja võimalike korruptsiooniolukordade tekkimise vähendamisele. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lagarde: ülimadala inflatsiooni ajajärk ei tule enam tagasi
Ülimadala inflatsiooni ajajärk, nagu me nägime viimasel kümnendil, ei tule enam tagasi, ütles Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kolmapäeval keskpankade foorumil.
Ülimadala inflatsiooni ajajärk, nagu me nägime viimasel kümnendil, ei tule enam tagasi, ütles Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde kolmapäeval keskpankade foorumil.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.