Investeerimispanga asejuht: rahastada tuleb uuringuid
Eleringile 32 miljoni euro laenamine pole Euroopa Investeerimispanga (EIP) jaoks suur investeering, kuid on siiski regioonile oluline, ütles panga asepresident Pim van Ballekom.
Täna allkirjastati leping, millega EIP laenab Eleringile 32 miljonit eurot avariireservelektrijaama ehituseks. Viie aasta jooksul on ELi pank andnud Eestis laene kokku 1,37 miljardit eurot, millest ligi kolmandik on mõeldud energeetikaprojektidele ja enim on raha suunatud infrastruktuuri.
Ballekom kiitis Äripäevale antud intervjuus Eesti arukat fiskaalpoliitikat ning leidis, et majandust saab parandada üksnes investeeringutega uurimis- ja arendustöösse ning innovatsiooni.
Järgneb Intervjuu Pim van Ballekomiga.
Kuidas hindate seniseid investeeringuid Balti regiooni?
Euroopa Investeerimispank on maailma suurim avalik finantsinstitutsioon. Enamus investeeringuid töötavad hästi. Meil pole märkimisväärselt lepingurikkumisi. Kohustuste mittetäitmist tuleb ette umbes 0,4% juhtudest. See on väga väike protsent meie portfooliost.
On teil näiteid Eestist?
Ei. Oleme väga konservatiivne pank ja investeerime ainult majanduslikult jätkusuutlikesse projektidesse. Kui te vaatate rikkumiste protsenti, mis on alla poole protsendi, siis me ei ole riskialtid ega ole siin selleks, et kaotada.
Millised on järgmised suured uudised?
Oleme uues planeerimisperioodis 2014.- 2020. aastal. Euroopa Komisjon teeb tihedas koostöös Eesti valitsusega strukturaalfondide programmi.
Kuidas on lood Rail Balticuga?
Me investeerime sellesse.
Kuuldavasti lõpetasite kriisi ajal Ukrainasse investeerimise?
Me peatasime laenamise lühikeseks ajaks veebruaris, mil meil oli iga-aastane pressikonverents. Nüüd oleme valmis Ukrainasse investeerima ja meil on plaanis investeerida infrastruktuuri kuni 3 miljardit eurot kolme aasta jooksul.
Olime Ukrainas väga aktiivsed kriisi ajal ja oleme seda jätkuvalt. Oleme aktiivsed ka Venemaal. See on liikmesriikide vahel kokku lepitud. Me pole poliitiline institutsioon aga me järgime liikmesriikide nõu. See oleks väga veider, kui investeerimispank ehk liikmesriikide tööriist teeks liikmete soovitust täiesti teistsuguseid otsuseid.
On Euroopas alahinnatud riike, millel investorid võiks silma peal hoida? Ehk kust võiks paista järgmine tõus?
Meie lubadus oma osanikele on teha rohkem tehinguid kõigi riikidega. Oleme oma mahtu ka eelnevalt püüdnud suurendada. Kapitali tõusult peaksid kõik kasumit saama. Laename oma raha kapitaliturgudelt ega sõltu laenurahast. Kriise ei saa kunagi lahendada EIP, kriise saab lahendada üksnes hea rahapoliitikaga.
Olen väga uhke, et Eesti, Läti ja Leedu valitsustel on väga arukas rahapoliitika ja see on ka parim asi, mis ühel riigil olla saab. Defitsiit on väike, samuti on madal avaliku sektori võlakoormus. See annab piisavalt ruumi manööverdamiseks kriiside ajal. Viimane kriis tabas tugevalt Baltikumi, kuid tänu majanduse paindlikkusele oli taastumine kiire.
Vene ja Ukraina börsid olid läinud kuul maailma tootlikumate seas, kuidas teie nende turgude väljavaateid hindate?
Aktsiaturud võimendavad alati nii positiivseid kui negatiivseid tendentse. Kõigi jaoks on kergendus, et majanduskasv naaseb ja mina tunnen samuti kergendust. Samas olen siiani veendunud, et ELis on investeeringute nappus, eriti mis puudutab uuringuid ja innovatsiooni. Töötus on tänini päris kõrge. Seega on majandus ikkagi haavatav. On näha, et hea fiskaalpoliitikaga riikidel läheb teistest paremini.
Kokkuvõtlikult peaksime investeerima rohkem uurimis- ja arendustöösse ja innovatsiooni. Euroopa ei suuda kunagi võistelda tööjõukulude osas, saame ainult võistelda intelligentsiga.
Kui te hindate Lääne arenenud aktsiaturge, kas me seisame silmitsi mulliga?
Ma pole sel teemal ekspert. Ma ise investeerin ainult fondide kaudu. Mul ei ole lubatud regioonidesse ega firmadesse investeerida ega fondidega isiklikult seotud olla. Pärast oma mandaadi lõppemist näen, kas fondijuhid on teinud häid investeeringuid.
Eelmisel nädalal olid aktsiaturud rekordkõrgel ja arvan, et see tõus võib olla jätkusuutlik, kuid me ei tohi end tunda liiga rahulikult. Paraku on alati nii, et kui majandus taastub, siis valitsusjuhid võtavad vabamalt, kuid vahel tuleks vastu võtta ka ebapopulaarseid otsuseid.
Eurogrupi endine president Jean-Claude Juncker ütles meile alati, et me teame, mida peame tegema ja millised on head poliitikad, aga me kõik tahame saada tagasivalitud. See pole hea, arvan, et Baltikumil on selleks väga head õppetunnid olemas.
TAUST
Pim Van BallekomPäritolu: HollandEuroopa Investeerimispanga asepresident2007-2011 EIPi juhatuse liige2010 APG rahvusvaheliste avalike suhete juht2006-2010 finantsnõunik Hollandi alalises Euroopa esinduses, rahandusosakonna juhataja2005-2006 Euroopa Komisjoni liikme Andris Piebalgsi nõunik2002-2005 Euroopa Komisjoni Komisjoni liikme Bolkesteini kabinetiülema asetäitja
EIP on Euroopa Liidu pikaajalisi laene pakkuv institutsioon ja kuulub ELi liikmesriikidele. Pank pakub pikaajalist rahastamist investeeringuteks, et aidata saavutada ELi poliitikaeesmärke.