Restoranitest: D.O.Mi hõrgud maitsed ja kehv keeleoskus

Suvisel ajal on raekoja plats nagu üks suur rõngasrestoran, laud-laua kõrval püüavad terrassid turiste. Terrassitaguseid restorane kokku lugedes läks arv üle kümne ja pole kindel, et mõni väiksem märkamata ei jäänud: Troika, Maharaja, Vana Toomas, Rae, Kaerajaan, Maikrahv, Balthasar, Karl Friedrich, Revalia, Liisu Juures, D.O.M.Kodulinlased satuvad nendesse harva ja kui, siis pigem talvel kui suvel, mil agressiivsed “sisse­viskajad” ja flaierite jagajad nõudlikuma klientuuri eemale peletavad. Kuigi nendest söögikohtadest kaldutakse arvama, et tegemist on turistilõksudega, kus kasum juhukliendilt kiirelt ja kergelt kätte saada üritatakse, andis uustulnuk D.O.M taas põhjust tõdeda, et mitte alati pole see nii.

Turvaline sisekujundusD.O.M on sisekujunduselt rahulik, väärikas ja meeldiv, aga natuke igav – selliseid leidub igas Euroopa südalinnas. Hele retromööbel on natuke vanemaks kulutatud ja kui liialt ei süvene, võiks arvata, et tegemist on vana ja sissetöötanud kohaga. Valgete linadega lauad hakkavad juba harulduseks muutuma, nii et ka see asjaolu tasub ära märkimist. 

Menüü sobib sisekujunduse ja üldise stiiliga: turvaline valik, mis erilisi üllatusi ei paku. Aga enamasti süüaksegi seda, millega ollakse harjunud, nii et las need Caesari salatid, carpaccio’d, guljašid ja juustukoogid siis olla. Oma lihtsas luksuses pakub D.O.M lisaks laiatarbekaubale ka austreid, kalamarja, tuunikala, foie gras’d ja kammkarpe ning korraliku valiku värske lähenemisega pearoogasid.

Salatitest vaatasime mööda, suppe esindama valisime seene-cappuccino. Kohvijoogilt nime saanud supid on tavaliselt ka kohvijoogi mõõdus, aga D.O.Mi oma oli korralik taldrikutäis. Oma vahuse katte ja krõbedate köögiviljatšipsidega nägi see väga hea välja ja ka maitses hästi – sügavalt, tummiselt, just nii, nagu üks õige seenesupp peab maitsema.

Turukioski keelepruuk

Aga magustoiduks valitud rabarberi tarte tatin'i kokkupanekul oli koka fantaasia üle võlli käinud. Ootaks nagu tagurpidi kooki, mida see tarte tatin siis muidu tähendab, lauale tulid aga minikorvikesed rabarberikeedisega. Ilus küll, aga seekord mitte päris see, mida menüü lubas.Menüü lubas üldse imelikke asju, küll tuunikala tatart ja pirrulauku, pardikoiva kohfit ja aliolit. Eks need oleksid pidanud olema tuunikala­tartar ja porrulauk, pardikoiva-confit ja aioli, kuid vähene keeleoskus oli andnud oma panuse. Midagi pole parata, turukioskite keelepruuk ei sobi kokku kalamarja, küünalde ja valgete laudlinadega. Lauahõbe kaotab kirjavigade paistel oma sära ja vein maitse, tuunikala läheb tuimaks ja arve tundub liiga suurena.