“Sel aastal on meil läinud päris hästi, kuid kahjuks järgmiseks aastaks optimismi ei jagu,” ütles Maru Ehituse juht Tõnu Kull.

Kull ütles, et kuigi sel aastal on ettevõte hoolimata kehvast turuolukorrast suutnud käivet kasvatada koguni paarkümmend protsenti, ei näe ta tulevikku nii soodsas valguses. “Portfell on järgmisel aastal paraku üsna õhuke. Turud on tuleviku suhtes ebakindlad ja suuri investeeringuid ei tehta,” märkis ta.

Erasektori kindlustunde kahanemisega samal ajal on ka riiklikud tellimused vähenenud.

Kull märkis, et kuna marginaalid on vähenenud, peavad ehitusettevõtted kasumlikkuse säilitamiseks käivet kasvatama. “Olen kuulnud, et ka paljud konkurendid on seda teinud,” ütles Kull ja lisas, et tõenäoliselt tuleb see kellegi teise käibe arvel – näiteks on Eestist lahkunud mitu suuremat välismaist ettevõtet. Tema sõnul kasvas Maru Ehituse käive tänu sellele, et eksport Rootsi suurenes ja kohalikul turul võideti rohkem objekte. “See on kõva töö tulemus,” ütles Kull.

Kuigi konjunktuuriinstituudi järgi vähendab iga viies ehitusettevõte töötajate arvu, Maru Ehitus seda teha ei kavatse. “Oleme töötajatega väga rahul ja ma loodan, et nende koondamine on viimane asi, mida peame tegema. Praegu sellist vajadust ­õnneks ei ole,” ütles ta.

ASi Maru Ehituse käive oli mullu 32 miljonit, aasta lõpetati 246 000 euro suuruse kahjumiga.

Tihe konkurents ja kahanenud maht. Viljandi Metall ASi tütarettevõtte VMT Ehituse juht Villu Maamägi ütles, et selle aasta teisel poolel on tellimusi juurde tulnud. Tema sõnul on ettevõttel aasta lõpuni tegevust küll, kuid liialt optimistlik ta siiski pole – konkurents on tihe ja erinevalt Maru Ehitusest on võrreldes eelmise aastaga oodata paari­kümne protsendi suurust käibe vähenemist. 2013. aastal oli VMT Ehituse käive 9,5 miljonit eurot ja kasum üle 816 000 euro.

VMT Ehituse tööliste arv püsib Maamäe sõnul muutumatu. “Kedagi me koondada ei kavatse, samas juurde ka ei võta,” ütles ta. Tema sõnul on ettevõte läbi aegade töötajate arvu stabiilse hoidnud ja töö mahu kasvades kasutatakse rohkem alltöövõtjaid.

Mis järgmisel aastal saama hakkab, on Maamäe sõnul alles tume maa. Sellegipoolest ootab ta, et kinni keeratud euroraha hakkab järgmisel aastal taas liikuma ja ehitusmaht kasvama. “Usun, et olukord läheb siis lõbusamaks,” ütles ta.

VMT Ehituse põhiturg peale Eesti on Soomes, kus on Maamäe sõnul turg olnud stabiilne. Eesolevaks talveks on aga sealgi mahu vähenemist oodata. “Talved on alati kõhnad. 17 aasta jooksul on meil olnud vaid üks talv, kus töötasime täisvõimsusel,” ütles ta. Tavaliselt kahaneb töövõimsus talviti 50–60%ni.

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi püsib järgneva kolme kuu jooksul pisut enam kui pooltel ettevõtetel ehitusmaht samal tasemel. 35% ettevõtete maht aga kahaneb. Samas hindavad elamute ehitajad, et hea tööjõu puudus takistab oluliselt käibe kasvu. Raskustes on just rajatiste ehitajad, 61%-l ettevõtetest oli tellimusi alla tava­pärase. Paremini on tellimustega varustatud elamuehitusettevõtted.

Tööstussektor ebakindel. Konjunktuuriinstituudi  järgi vähenes septembris kehvema nõudluse tõttu ka tööstusettevõtete kindlustunne. Paide Masinatehasel algasid rasked ajad juba mullu, kui nende tellimuste maht kahanes tunduvalt. Ettevõtte käive vähenes mullu ligi 2 miljonit eurot ja aasta lõpetati  714 000 euro suuruse kahjumiga.

Paide Masinatehase juhatuse esimees Jaan Meikup ütles, et tellimuste maht on sel aastal tänu uutele klientidele natuke kasvanud, kuid mitte oluliselt. “Suurt kasvu kindlasti ei oota, pigem on olukord ebastabiilne,” ütles ta.

Meikup märkis, et tööstusettevõtete halvenenud kindlustunde peamine põhjus on poliitiline olukord, mis pole ühegi ettevõtte kontrolli all. Seetõttu ei oska ta hinnata, millal võiks Paide Masinatehase käive ja kasum taas endisele tasemele jõuda. Kui poliitiline olukord läheb paremaks, on Meikupi sõnul ka loota, et ettevõtted hakkavad taas investeerima. “Praegu on investeerimiskeskkond kehv ja uute toodete ostmise aktiivsus väike,” ütles ta.

Konjunktuuriinstituut teatas, et tööstusette­võtete olukord on halvem kui eelmisel aastal samal ajal, samuti pole paranemist toimunud eksporttellimuste hulgas. Lähema kolme kuu jooksul tööstusettevõtete toodangu maht oluliselt ei muutu. Samal tasemel püsivad aga töötajate arv ja toodangu müügihinnad.

Tarbija kindlustunne septembris kahanes

Teenindusettevõtete kindlustunne oli septembris samal tasemel. Parem on olukord IT ja telekommunikatsiooni sektoris, kus kindlustunne oli parem juba augustis. Probleeme on maanteetranspordi ja logistika sektoris. Samuti näeb järgmise kolme kuu jooksul nõudluse langust turismisektor, kus vähendatakse seetõttu ka töötajate arvu.

Nõudluse kasvu ootab üle poolte reklaamiagentuuridest ja telekommunikatsiooni ettevõtetest ning pooled IT-ettevõtted. Kõige enam plaanib uusi töökohti luua IT-sektor, kus 43% ette­võtetest plaanib töötajate arvu suurendada.

Võrreldes augustiga kahanes tarbijate kindlustunne. Halvenesid eelkõige ootused Eesti majandusarengute suhtes ja hinnang tööturule. Perede rahanduslik olukord pole viimase kolme kuu jooksul oluliselt muutunud  ja püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel. 44% peredest suudab säästa, 49% kulutab nii palju, kui teenib, ja 7% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu.