27. oktoober 2014 kell 12:33

Seade õpetab väiksema kütusekuluga sõitma

G4S Eesti äriarendusosakonna juhataja Andrus Jauk  Foto: Andres Haabu, Äripäev

G4S varustas oma 104 teenistussõidukit seadmetega, mis annavad tagasisidet, kas juhi valitud sõidustiil on mõistlik või mitte.

G4S Eesti äriarendusosakonna juhataja Andrus Jauki sõnul jälgib autosse paigaldatud seade juhi sõidustiili. Näiteks valvab seade, kuidas juht kurve läbib, kuidas pidurdab ja kiirendab. Kui juhi valitud sõidustiil pole hea, annab seade sellest märku. “Seade suhtleb autojuhiga helisignaali abil – hakkab piiksuma, kui juht läheneb ohtlikule piirile: näiteks võtab liiga järsu kurvi või kiirendab liiga jõuliselt,” selgitas ta.

Säästliku sõidu juhiabi Masternaut

Riistvara. Väike andmete juhtplokk asub armatuurlaua all ning on ühenduses auto CAN-võrguga (ajuga) või salvestab andmeid kütusekulu mõõdikust.

Tagasiside reaalajas. Lubatud piiride ületamisest annavad märku helisignaal ja märgutuled.

Hinnang juhi tegevusele. Annab juhile vahetu tagasi­side tema sõidumaneeri kohta – pidurdus, kiirendus, kurvi võtmine, kiirus, tühikäik osakonnas/väljas, tegelik kütusekulu sõidu/päeva jooksul, kütusekulu

Trendid nädalate ja kuude lõikes. Võimaldab juhtidel auto kütuse­kulu paremini kontrolli all hoida. Arvutab ka CO2-heitme kogust.

Allikas: G4S Eesti äriarendus­osakonna juht Andrus Jauk

Liiklemine turvaliseks

Juhiabiseade Masternaut jälgib maanteel ka piirkiirusest kinnihoidmist. Masternaudi kasutamise eesmärk on ühelt poolt säästa autosid ja kütuse­kulu kokku hoida, teisalt muuta liiklemine ohutumaks ja vastutustundlikumaks.

Tagasiside laekub seadmest serverisse korra ­ööpäevas, seega saavad küsimusi tekitava sõidustiili harrastajad kiiresti tagasisidet. Jauki sõnul saab päevaraporti põhjal jagada juhtidele soovitusi, milline sõidustiil oleks parem. “Kui üht autot kasutab mitu inimest, tehakse aruannetel vahet autentimisega,” selgitas ta. ­Enne sõitma hakkamist tuvastab süsteem kasutaja.

Kokku hoitud raha palgalisaks

Masternaudi kasutamine vähendab G4Si kulutusi autodele. Saadav rahaline võit on ettevõttel plaanis siduda teenistusautoga sõitvate töötajate motivatsioonisüsteemiga. “Autojuhte, kes järgivad seadme soovitusi hästi, hakatakse motiveerima,” ütles Jauk.

Selleks, et töötajate sõidustiilide ja kokku hoitud raha kohta ulatuslikke järeldusi teha, on Jauki ­sõnul veel vara. Esialgsetel hinnangutel on võrreldes eelmise aasta sama ajaga tänu säästlikumale sõidule autode keskmine kütusekulu siiski vähenenud, kinnitas ta. “Kuu kokkuhoiuks tuleb umbes 1300 liitrit ehk 6%.”

Samuti tõdes Jauk, et vähenenud on töötava mootoriga autode seisuaeg ja CO2-kogus. “Need on parameetrid, mida G4S on oma autopargi juures alati kiivalt jälginud,” lisas ta.

Hinnang: tundlik, aga kasulik

Jauk ütles, et on seadme kohta tagasisidet saanud patrullekipaažide turvatöötajatelt, aga seadet kasutavad ka näiteks sularahavedajad.

“Kasutajate hinnangul võib Masternaudi seade reageerida linnaliikluses ka sellistele muutujatele, mis juhist otseselt ei sõltu: näiteks konarlik tee või eessõitva auto tehtud äkkpidurdus,” märkis ta. “Kriitilise märkusena ütles üks küsitletuist, et “isegi kirikuõpetaja proua teeniks selle seadmega valvsaks tegevaid piikse”.”

Samas täheldati Jauki sõnul, et olenemata seadme tüütust helist ja mõningasest ülereageerimisest distsiplineerib see siiski juhti ja sunnib oma sõidu­stiili rohkem jälgima.

Säästlik sõidustiil on turvaline sõidustiilTimo Korhonen, Roolikool OÜ juhatuse liige

Väikeste sõidustiili muudatustega on tavaliselt võimalik saavutada märkimisväärne kokku­hoid. Paljudel autojuhtidel on küll põhilised teadmised olemas, kuid tegelikus elus neid kahjuks ei kasutata, või kui, siis ainult osaliselt. Me kõik võime maanteel näha iga päev olukordi, kus veoautod sõidavad sabas nii, et pikivahet pole peaaegu üldse. Nii kulub rohkem kütust, sest sujuvalt pole võimalik sõita. Sel kombel kuluvad auto pidurid ja autojuhi närvid.

Säästlik sõidustiil ei tähenda ainult kütusekulu vähenemist, vaid ka keskkonnamõjude vähenemist. Lisaks teeb säästlik sõidustiil auto­juhi töö kergemaks ja mis tihti tähelepanuta jääb: säästlik sõidustiil on ka turvaline sõidustiil.

Sõidustiili muutmine säästlikumaks pole keeruline, aga meeles on vaja pidada, et teemat on vaja pidevalt üleval hoida. Üks võimalus on korraldada koolitus. Koolitajaks võib olla veofirma oma esindaja, kuid firma enda esindajal (nt ülemusel) on raskem autojuhte motiveerida, sest tema juttu peetakse tihti lihtsalt ülemuse virisemiseks. Selles mõttes on väljastpoolt võetud koolitajal kergem ja autojuhtidele võib teema tähtsam tunduda.

Meie kogemusel paraneb ­10–12 auto­juhist koosneva grupi tulemus säästliku sõidu koolitusega ca 7-10%. Pärast koolitust ei tohi teemat unustada, vaid tuleb kütusekulule ja liiklusõnnetuste arvule pidevalt tähelepanu pöörata. Tavaline on see, et juhtide palk oleneb osaliselt kütuse­kulust, aga süsteem peaks olema loodud nii, et ei tekiks tunnet, et tegemist on halvemate juhtide karistamisega, vaid nii, et parimad tunneksid, et nad saavad tänu professionaalsele tööstiilile rohkem palka. Meeles tuleks pidada, et inimesi motiveerib peale raha ka heade tulemuste avalikustamine.

Väga oluline on autojuhi hoiak. 30aastase staažiga autojuhid teevad säästliku sõidu koolitusel märkimisväärseid tulemusi. Parimaid tulemusi saavutavad autojuhid, kes juba oskavad säästlikult sõita: neil on põhiteadmised olemas, neil on motivatsioon õppida uusi asju. Lisaks on neil tahtmine näidata teistele, et suudavad saavutada veel parema tulemuse. Samuti on autojuhte, kelle oskuste tase on kehv, aga nad suudavad kokkuhoiu saavutada tänu positiivsele hoiakule.

Ettevõtted selgitavad säästlikkuse olulisust

Kulude kokkuhoidmiseks tuleb iga päev juhtide sõidustiiliga tegeleda, ütles veondus- ja ladustamisfirma Sunway OÜ juhatuse liige Andrus Kaldoja.

“Äärmiselt tähtis on juhtide teavitamine oma ootustest, samuti on autodes jälgimissüsteemid,” selgitas Kaldoja. Ta nentis, et alati ei kanna vestlused autojuhtidega vilja. “Seletan küll ette, aga tegu tehakse hiljem ikka ära – selliseid asju on paraku ette tulnud,” tõdes ta. “Ise ju kaasa ei sõida, et saaks iga hetk juhendada – nüüd sõida nii, nüüd tangi.”

Säästlikkus on probleem ka EST-Trans Kaubavedudes, nentis juhatuse liige Reio Engman. “Nii palju, kui on juhte, on ka sõidu­stiile,” lausus ta. Tema sõnul aitab ettevõtte juhtide üldisele sõidustiilile kaasa asjaolu, et paljud on käinud rahvusvahelistel koolitustel, kus säästlikkusest on palju räägitud.

Engmani sõnul on nende ette­võttes juhtidega sõidustiilidest räägitud nii palju kui võimalik ning mingil määral on sellest ka kasu olnud. “Ega siin mingit konkreetset lahendust minu meelest ei ole,” sõnas ta. “Inimene peab lihtsalt mõistlik olema, see on kõige tähtsam.” Ta lisas, et olulisim on see, et ettevõttesse saaks valitud parimad töötajad.

Tulika Takso ASi juhatuse liige Anne Rebane selgitas, et nende taksojuhtide süsteem on suuresti üles ehitatud FIE-põhiselt. “Taksojuht tegutseb kas isikliku autoga või rendib autot,” rääkis ta. “Sealjuures maksab ta frantsiisitasu ja rendiauto korral renti ning majandab tulude-kuludega ise.”

Rebase sõnul lükkab säärane süsteem säästlikkuse probleemi juhi enda õlgadele. “Siiski, oleme sel teemal ka ise päris palju mõtisklenud ja kaalunud gaasi­autode soetamist,” märkis Rebane, tõdedes, et mingeid konkreetseid samme selle poole siiski veel astutud ei ole.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Hetkel kuum