• Jaga lugu:

    Lauri: finantstehingute maks areneb Eestile ebameeldivas suunas

    Rahandusminister Maris Lauri lahkumas ametivande andmiselt Riigikogus.Foto: Andras Kralla

    Kahjuks tundub, et asjad liiguvad selles suunas, mis Eestile päris meelepärane ei ole, nentis rahandusminister Maris Lauri Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel arutatud arenguid finantstehingute maksu üle.

    „Me oleme huvitatud sellest, et see maksubaas oleks võimalikult lai,“ selgitas Lauri Eesti lähenemist. Praegu on aga laual erinevad lähenemised, kus soovitakse maksubaasi kitsamaks tõmmata. „Suund on aktsiate ja teatud derivatiivide peale,“ ütles Lauri.
    Vaidlused jätkuvad. Lihtsamaks ei tee asja, et osades liikmesriikides nagu Prantsusmaa või Itaalia on finantstehingute maks juba kehtestatud ja riigid on huvitatud oma maksusüsteemiga jätkamisest.
    Euroopa Liidu praegune eesistujariik Itaalia püüab detsembriks kokkuleppele jõuda. Itaalia järel on eesistujariikideks esmalt Läti ja siis Luksemburg, mis kumbki ei kavatse uue maksuga liituda. Nii pole loota, et teema aktiivset taganttõukamist leiaks.
    Lauri jäi aga kiire kokkuleppe suhtes skeptiliseks. „Ma olen kaugel sellest arvamusest, et suudetakse kokku leppida põhiasjades,“ ütles Lauri. „Kui suudetakse kasvõi ühes, oleks tore.“
    Lahtine on nii maksu baas, maksu määrad, maksustamise koht – kas emiteerija või tehingu toimumise riigis – kui ka see, kuidas ja kuhu maksust laekuvat raha kasutada.
    „Vahepeal tekkis tunne, et pole päris selge, mispärast seda maksu kehtestatakse,“ märkis Lauri.
    Äripäeva küsimusele, miks Eesti seda maksu kehtestamas on, vastas Lauri, et üheltpoolt finantsriskide maandamiseks ja finantssektori kontrolli all hoidmiseks. Teisalt on see poliitiline küsimus – Eesti soov töötada koos teiste riikidega.
    Kuna Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada maks kogu Euroopa Liidus kukkus läbi, jätkavad selle maksu ettevalmistamist 11 asjast huvitatud riiki nn liikmesriikide tõhustatud koostöö vormis. Eesti on nende riikide hulgas. Eelmine rahandusminister Jürgen Ligi on korduvalt Eesti osalemist neis ettevalmistustes põhjendanud sooviga olla laua ääres ja kaasa rääkida uue maksu kujundamisel.
    Äripäeva küsimusele, kas Eesti, mis Balti ja Põhjala regioonis ainsana seda maksu kaalumas on, võiks veel n.ö rongilt maha astuda, vastas Lauri, et midagi ei saa välistada.
    „Seda ei saa välistada,“ ütles Lauri. „Me peame seisma oma huvide eest, et asi oleks mõistlik. Me ei saa tekitada mingit maksu, mis toob rohkem kulusid kui tulusid.“
    Praegu on siht, et finantstehingute maksu esimene faas käivituks 2016. aasta algusest.
    Kui finantstehingute maksu kehtestamine teemana tõusis, põhjendati seda vajadusega tagada, et finantssektor annaks oma osa finantskriisi lahendamisega seotud kulude katteks. Samuti leiti, et pole mingit alust jätta finantssektor maksustamata, samas kui majanduse teised sektorid on maksustatud. Kolmandaks on maksu algne eesmärk muuta vähem tulusaks tehingud, mis finantsturgude efektiivsust parandada ei aita.
    Maksu on kritiseerinud pangad ja maaklerfirmad, mis hoiatavad, et see mõjub negatiivselt investeeringutele, mida kiduv Euroopa majandus praegu väga vajab. 
    Peale Eesti kaaluvad finantstehingute maksu kehtestamist Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Austria, Belgia, Kreeka, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania. Uusi huvilisi pole juurde tulnud, ütles Lauri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.