Aasta ehituses: vähenenud riigitellimus ja roheline mõtteviis

Erakinnisvara ehitustrend näitab tõusu, ent riigi tellimuste äralangemist see päris ära ei kata. Rahvusvahelised ehitushiiud NCC Ehitus ja Skanska lahkuvad. Turule jäävaid kohalikke ettevõtteid see ei rõõmusta, sest uute asemele tekib uusi, väiksemaid ja kehvema teadmistepagasiga konkurente, mis üldist taset põhja kisub, kirjutab 17. detsembri Äripäev ehituse rubriigis.

Jätkuvalt vaieldakse, kas kehva tulemuse eest peaks vastutust kandma projekteerija või ehitaja ning kuidas pääseda taagast, mis kaasneb hangete madalaima pakkumise valimisega.Esimesi arglikke samme tehakse liginullenergiahoonete ehitamises – riigisektori uusehitised peavad viie ja eraettevõtted kaheksa aasta pärast täitma uusi energiatõhususe miinimumnõudeid –, ent paljud ei pea õigeaegset üleminekut  2019. aastal realistlikuks.Äripäev teeb kokkuvõtte sündmustest, mis sel aastal meie ehitusrubriigis kajastust leidsid.

Euroopa Liidu abirahade vähenemine tõi Eesti ehitussektori kindlustunde 2010. aasta teise poole tasemele, näitas jaanuaris Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kindlustunde indikaator.EKI direktori Marje Josingu teatel nimetas 73% ettevõtjaid olulisimaks käibe kasvu takistavaks teguriks vähest nõudlust. TREV-2 Grupi juhatuse esimehe Erki Mölderi sõnul oli ehitus­sektori kindlustunde madala taseme põhjus eurorahade vähenemine, kuid nõudlust pärssis ka nõrkus nii riigi- kui ka erasektoris. Mölder prognoosis turul tegutsevate ettevõtete arvu vähenemist ja väiksema mahuga kohanemist.

PR Betooni suurosanik ja juht Peep Roosmann märkis, et riik võiks rohkem panustada ehitusse, aga ehitajaid on teisalt ka liiga palju.

Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink ei pooldanud riiklikule abile lootmist, vaid soovis näha rohkem iseseisvat mudelit. Vink soovitas vaadata ettevõtetel ressursse rohkem seestpoolt, sest varem või hiljem  väheneb või kaob Euroopa ­Liidu abirahade hulk ehitussektorile lõplikult.

Veebruaris toimunud Äripäeva kinnisvarakonverentsil rääkis Arco Vara juht Tarmo Sild, et Eestis maksab korteriarenduses ruutmeetri ehitamine  700–1000 eurot. See on kolm-neli korda rohkem Arco Vara Bulgaaria arendusest, kuigi sealne kvaliteet on Eestiga võrreldav.Kui Arco Vara juhile terendasid Eesti kõrges ja pidevalt kallinevas ehituse hinnas ohumärgid, pidasid teised ehitusfirmad hinnataset õigustatuks.

“Mina Tarmo Silla väitega ei nõustu, ehitushinnad ei ole tegelikult probleem. Pigem tekitabki see muret Arco Vara sugustele firmadele, sest nad ei saa praeguste hindade juures suuri kasumeid teenida,” märkis Mapri Ehituse omanik Margus Väärsi, kelle sõnul hinnad viimasel ajal pigem ei ole muutunud.

Väärsi sõnul ei olegi 40 protsenti kasumit normaalne, vanasti oli see Eestis jabur ning mujal maailmas ei ole arenduskasumid üle 20–30 protsendi olnudki.

Tallinnas avati energiasäästlik Navigatori büroomaja, millel on LEED Gold sertifikaat. Maja ehitust juhtinud investeerimisfirma Capital Milli arendusjuht Tanel Samuel rääkis, et läbi hakkab saama nii-öelda klaaskuubikute aeg, kus maast laeni on ainult klaas. Uute hoonete rajamisel lähtutakse üha rohkem energiasäästlikusest.

Navigator ei olnud sugugi ainus energiasäästlik hoone, tänapäevase säästliku terminali avas ka Eesti üks kiiremini kasvavaid logistikafirmasid Logistika Pluss. Lisaks lähtutakse keskkonnasõbralikkusest ja energiasäästlikusest Ülemiste City tehnoloogialinnakusse rajatavates büroomajades.

Viimastel aastatel on mitu ehitusfirmat proovinud ökoehitust.Ehkki üldjuhul on ökoehitusettevõtete kliendid eraisikud, leidub ka erandeid ning mõnikord tahab loodussõbralikku ehitust oma kontoris näha ka ettevõtja, olgu siis büroopindade renoveerimisel või väljaehitamisel.

Tõsi küll, esialgu on keskkonnasõbralikkusele, energiasäästlikkusele ja bioenergeetilisele lähenemisele rõhuv stiil esindatud rohkem kodukontorites, mitte suurtes büroohoonetes.

Betooniühing kuulutas märtsis eelmise aasta betoonehitiseks Ülemiste liiklus­sõlme. Sõlme keerukaim osa on 680meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa.Tunneli ehitus nõudis töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda. Liiklussõlme oluline osa on ka 150meetrine viadukt.Aprillis valiti aasta ehitus­inseneriks Tiit Joost, kes sai tiitli just Ülemiste liiklussõlme ehituse eduka juhtimise eest.

Augustis teatas Rootsi, et alustab hiiglasuure riikliku ehitusprogrammiga. Eesti peatöövõtufirmade invasiooni Skandinaaviasse ei juhtunud, peamiselt heade suhete pärast Soomega – sinna on tee sisse käidud ning Soome on Eestile nii kultuuriliselt, keeleliselt kui ka geograafiliselt lähemal.

Takistuseks sai ka ehitusinseneride passiivsus, mis ei toeta ehitustööde täisteenuste importi, lisaks on enamikul Eesti firmadest selleks liiga vähe raha. Ehitusfirmade sõnul ei ole Eesti töö­mehed enam Skandinaavias odavtööjõud, selle koha on hõivanud lätlased, ukrainlased, bulgaarlased ja teised, kes on nõus tegema tööd väikese tasu eest ja elama kitsastes oludes.Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniem märkis siiski, et eestlased küsivad töö eest liiga vähe raha. “On kurb näha töötajaid, kui sa tead, et nad ei saa oma töö eest piisavalt palka,” ütles ta.

Sertifitseerimine võiks teha kvaliteetsed ja säästlikud hooned  igapäevaseks, paraku pole Eestis ühtset süsteemi. Klient on seetõttu olukorras, kus tal ­pole ehitise kvaliteedi kohta mingeid garantiisid.

Standardiseerimise turg on välja kujunemata ja pole üht kindalt süsteemi. Lisaks on nõuded hoonetele ajas muutunud. Kui mõnele hoonele on paari aasta eest omistatud energiamärgis A, oleks praegu tegemist B või C energiaklassiga,Osapooled on ühel meelel, et vana­moodi ehitada ei saa ning enne ja pärast kriisi ehitatud hooned erinevad palju. Kuigi energiatõhususele pööratakse suurt tähelepanu, näitavad Tallinna Tehnikaülikooli uuringud,  et praegused energiamärgised ei ole usaldusväärsed.

Viie aasta pärast peavad riigisektori uusehitised täitma uusi energiatõhususe miinimumnõudeid, eraettevõtted kaheksa aasta pärast. Ettevalmistused üleminekuks on alanud.Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) energiatõhususe valdkonna juhi Allan Hani sõnul on RKAS teinud pikalt eeltööd, et olla valmis liginullenergiahoonete rajamiseks. Üldiselt hindab ta väljavaateid heaks. Ühe olulise sammuna on lisatud energiatõhususe kriteeriumid RKASe poolt korraldatavatele arhitektuurikonkurssidele.

Üldise probleemina toovad paljud valdkonnaga seotud tootjad ja projekteerijad välja, et kuigi seadus rakendub esimestele projektidele juba 2019. aastast, ei ole piisavat arvu valmisehitisi, mille peal seiret saaks läbi viia ja uute normide ning tehnoloogiate mõjusid hinnata. Samuti jääb puudu tellijapoolsest tahtest.

TTÜ möödunud aastal rajatud Eesti esimene liginullenergia-testmaja pakub esimesi tulemusi ülimalt energiatõhusa hoone hinnast ja mõttekusest, projekteeritakse ka esimesi avalikke hooneid, näiteks esimest liginullenergia koolihoonet Põlvasse.Tartu Ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring ütles, et praegune vähene arendustegevus on omamoodi arusaadav, kuna liginullenergiahoonete puhul on käigus tõepoolest palju uut. 2019. aastaks liginullenergiahoonetele üle minekut Mauring kuigi realistlikuks ei pea, kuna Eestis on selleks liialt vähe kogemust ja arendustegevust.

Selle aastaga lõpetavad Eestis tegevuse ­Skanska ja NCC Ehitus. Konkurentide hinnangul ei suudagi nii suured ettevõtted siinsel turul vastu pidada. Tugevate konkurentide lahkumine kohalikke ettevõtteid ei rõõmusta, ka ei tee see samm turgu kuidagi lahedamaks – ühe suure ettevõtte asemele tekib mitu väiksemat konkurenti.“Pigem olgu üks suur ja tugev kui kolm väikest, mistõttu on kohe rohkem konkurente ja tase kehvem. Üksiküritajatel pole piisavalt kapitali. Kui rahavoog kannatab, on firma raskustes nii partnerite kui ka tellija ees. Sellistel organisatsioonidel on küll madalad kulud, kuid pole pädevaid spetsialiste. Tihti saadakse sellistes organisatsioonides tööd osavalt lobistades, mis on otseselt tellija arvel,” ütles Kaamos Ehitus OÜ tegevjuht Kaupo Koitla.