Juhan Lang • 27 jaanuar 2015

Sajad lisaeurod kuus on kättevõtmise asi

Autolevi OÜ jurist Robert Sarv (vasakul) ja tegevjuht Tauri Kärson.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Alati ei tule lisaraha teenimiseks pead murda väätpaberiturul, võtta suuri riske või ajada kokku algkapitali. Tegelikult võib ka puruvaene teenida igakuiselt sadu lisaeurosid. Vaja läheb vaid isiklikku autot.

Kuigi toornafta hinnad on kõvasti alla tulnud ja autokütuski mõne sendi võrra odavamaks läinud, on auto siiski üks suurimaid kuluallikaid. Lüües kokku kulud alates parkimisest kuni kindlustuseni, tuleb sõiduriista pidamise eest igakuiselt välja käia sadu eurosid. Suure osa ajast seisab masin aga pahatihti kasutult parklas.

Ometi võib raharöövli muuta paari hiireklikiga sissetulekuallikaks. Üleilmselt leidub mitmeid teenusepakkujaid, kes vahendavad autosid inimeselt inimesele ja aitavad autoomanikel oma sõiduriista tasu eest välja rentida. Eestis pakub sellist teenust Autolevi portaal, kus praegu vahendatakse ettevõtte kodulehe andmetel 131 autot.

Hirmus kogemus auto laenutamisega

Minu kõige negatiivsem kogemus oli kõige esimene laenutus kui kirjutasin 2 päeva enne tagastamist rendilevõtjale, et „millal ja kus siis kokku saame?“. Ei mingit vastust. Järgmine päev saatsin uue e-kirja ning ühtlasi ka sms-i. Ei midagi. Lepingu tähtajal ehk rendi viimasel päeval helistasin, aga telefoni oli väljalülitatud. Tõmbasin siis Taurile (Tauri Kärson – toim) kõne peale, et „palju neid autosid keskmiselt varastatakse?“. Tõdesime mõlemad, et ratsionaalselt mõeldes pole loogiline, et keegi läbi rendiportaali hakkaks autot varastama ning eriti olukorras, kus samas portaalis on ka palju kallimaid autosid saadaval. Selgus, et rendilevõtja oli vahepeal sõitnud välismaale ja „unustanud“ sellest mulle mainida. Igatahes oli ta suutnud 1 tund enne tähtaega mobiliseerida oma sõbranna, kes siis auto tagastas. Närvekõditav kogemus.

Hannes, Tartu

Keskmine teenistus on 300 eurot kuus

Portaali tegevjuht Tauri Kärson kinnitas, et keskmiselt vilgas autoomanik teenib oma auto välja laenutamise pealt laias laastus 300 eurot kuus. See summa sõltub autost ja rendiperioodi pikkusest. Kui laenutada autot viis korda ühe päeva kaupa, on sõltuvalt autost võimalik teenida umbes 100 eurot.

„Näiteks on üks rentija kogu enda rendiajaloo kohta teeninud umbes 1300 eurot. Kui auto oleks lihtsalt seisnud, ei oleks ta seda raha teeninud!“ toonitas Kärson. Kel on peres mitu autot või seisab sõiduk lihtsalt kasutult, neil on võimalik volitada oma auto väljalaenutamiseks ka Autolevi meeskonnale ja valida, kas ta kiidab ise tehtavad broneeringud heaks või teeb seda Autolevi. Nii ei pea laenutajatega kohtumiseks aega kulutama ja auto hakkab teenima lisatulu. Ettevõtte omakorda tagab hoiustamise ning tagastab auto perioodi lõppedes omanikule.

Tartlane Hannes rääkis, et oma autot on ta seni välja laenutanud neli korda. Kõige lühem laenutus oli nädalavahetus ja pikim kaks nädalat. Tema sõnul on teenida võimalik just niipalju nagu laenutamissoovi on.

Ta märkis, et auto laenutamine lisaressursse ei vajanud, pigem harjumuste ümbermõtestamist. „Elan nimelt 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel oma töökohast ja tegelikult ei vaja autot, et igapäevaselt tööl käija. Vihmastel ja külmadel ilmadel aga leiad alati vabanduse, miks jalgratta või jalutuskäigu asemel autoga tööle sõita. Seega, väikese enesedistsipliini eesmärgil, rentsisin lihtsalt auto välja ja käisin 2 nädalat rattaga tööl. Vorm paranes ja teenisin 217 eurot puhtalt kätte. Ah jaa, bensiinikulu ka ei olnud!“ kirjeldas ta.

Keskeltläbi 20-100 eurot kuus pistab enda kinnitusel auto välja rentimise pealt tasku ka tallinlanna Maarja. Enda sõnul on ta passiivne autoomanik – ei pea laenutuste üle arvet ega reklaami ise kuskil seda võimalust, et rohkem laenutajaid leida. Samuti on ta piirdunud vaid oma auto lisamisega Autolevi lehele, kust inimesed on selle ise üles leidnud.

„Tööpäevadel kasutan autot 20 minutit tööle sõiduks ja 20 minutit koju sõiduks. Ülejäänud aja see enamasti lihtsalt seisab. Tööajal seisab veel ka tasulises parklas. Miks mitte siis see kasutu aeg panna raha teenima ja pakkuda sõiduvõimalust kellelegi, kellel on vaja kuhugi minna, aga pole endal autot käepärast?“ arutles ta. „Kui laenutan auto välja juba üheks päevaks, siis tähendab see mulle sisuliselt kuu aega tasuta parkimist, sest ühe 24-tunnise laenutusega saan sama palju raha kui maksab kuu aega parkimist.“

Kas on olnud olukordi, mis on laenutajale kehvasti lõppenud – on saadud kahju või jäädud lõppkokkuvõttes miinusesse?

Autolevi ligi kaheaastase aktiivse tegutsemisperioodi jooksul on ette tulnud mõned korrad, et auto tagastatakse mustana või on kütust kokkulepitust vähem. Meile teadaolevalt on kõik sellised juhtumid sõbraliku lahenduse saanud. Paaril korral on ette tulnud ka olukordi, kus omaniku auto on vajanud remonti. Ka need olukorrad on kenasti lahenduse saanud. Autolevil on tasakaalustatud ja õiglase riskijaotusega leping: selle kohaselt vastutab laenutaja sõiduki kasutamisel tekkinud kahju eest, kuid ei vastuta kahju eest, mille eest vastutab auto omanik. Näiteks kui autol puruneb generaator, siis rentija ei saa selle eest olemuslikult vastutada. Üldiselt pole selliseid juhtumeid olnud, mis paneks autoomaniku loobuma oma auto välja laenamisest.

Allikas: Tauri Kärson, Autolevi tegevjuht

Krõbe teenustasu

Just lisateenistuse teenimine võimalus oli ka Hannese kinnitusel peamine põhjus, miks ta otsustas hakata autot välja rentima. Tema hinnangul arvatakse sageli, et ei suudeta ilma autota elada ning ei saada aru, et auto on eluaseme järel teine kõige suurem kuluallikas.

Ta rehkendas, et kui sõita linnas 10 tööpäeva ehk kaks nädalat järjest taksoga tööle ja tagasi on kulu olenevalt vahemaast ligi 100 eurot. „Seega on vahel lihtsalt hea endale meelde tuletada, et auto ei ole möödapääsmatu. Ja muide, kallim kui takso!“ tõdes ta.

Auto laenutamise riskina nimetas ta seda, et sõiduk ei pruugi enam samas konditsioonis tagasi tulla ja ees ootab mitmenädalane remondiperiood. Samas on risk veidi maandatud kahepoolse lepingu ning auto kohustusliku liikluskindlustusega. Ta möönis, et liiklusõnnetustest pole meist siiski keegi päästetud – kas siis ise roolis olles või autot rentides.

Inimeselt inimesele autorendi miinus on Hannese hinnangul seegi, et Autolevi võtab olenemata tähtajast alati 25% vahendustasu. „Pärast seda kui rentisin auto kaheks nädalaks välja ja potentsiaalsest tulust läks 72,5 eurot Autolevile, tundus see minu jaoks natuke liiga palju kontakti ja lepingu vahendamise eest,“ selgitas ta.

Tasub teada

Neli võimalust hõlptulu teenida

1. Muuda oma auto reklaamitahvliks. Veebileht reklaamauto.ee lubab enda autole mõne ettevõtte reklaami paigaldanud sõidukijuhile igakuiselt 20-150 eurost lisasissetulekut. Ettevõtte juhatuse liige Jevgeni Kurotškin kinnitas Äripäevale, et kodulehel lubatud keskmine 700 euro suurune aastane lisateenistus ei ole niisama välja mõeldud ja kampaaniates võivad osaleda kõik autoomanikud, kel vähegi huvi.

2. Anna eluase või osa sellest rendile. Ilmselt populaarseim taolise teenuse pakkuja on USA päritolu veebileht airbnb.com, mida kasutab oma korteri, maja või vaba toa välja üürimiseks enam kui 700 kaasmaalast. Kasutajad, kellega Äripäev sel teemal vestles, kinnitasid, et Tallinnas on sõltuvalt elupinna asukohast ja seisukorrast keskmine teenistus eluaseme välja rentimiselt 40-170 eurot ööpäevas. Nii nagu Autolevi, napsab seegi teenusevahendaja osa renditulust endale.

3. Anna laenu. Üks Euroopa populaarseimaid eraisikulaenudesse investeerimise platvorme kannab nime Bondora. Veidi üle kahe aasta Bondora kaudu laene välja andnud väikeinvestor Kristi Saare rääkis, et enne makse võib oodata oma investeeringule keskeltläbi 15% tootlust. Kõige suurem pluss on tema hinnangul see, et alustada saab väga väikse summaga, alates 5 või 10 eurost kuus ja on võimalik suhteliselt ruttu riski maandada – juba 500 euroga on võimalik teha 100 väikest erinevat investeeringut. Küll on Bondora puhul Saare sõnul küsimus see, kas ettevõte on piisavalt suur, et seal ei lähe midagi halvasti ning kuna tegemist on suure ja kiiresti kasvava äriga, siis investorisuhtlus ning klienditeenindus natukene lonkavat.

4. Osale uuringutes. Veebileht turu-uuring.ee lubab erinevates uuringutes osalejate iga vastuse eest 0,5 – 1 eurot puhtalt kätte. Praegu on veebilehel registreerunud 183 ettevõtet ja 6189 eraisikut. Asja eestvedaja Kristjan Kure ütles, et vähemalt praegu peavad hõlptulu teenida soovijad veel hoogu pidama, sest käsil on esimene etapp – andmebaasi kogumine ja soovijate registreerumine. Turundusega pole veel tegeletud ja seega pole ka müüki toimunud.

Hetkel kuum