Leedukad marus: meie omand sundvõõrandatakse

Apteegiketid on sunnitud oma apteegid vastu enda tahtmist sulgema või need väga ebaõiglastel tingimustel proviisoritele võõrandama, kirjutas Juul nn apteekide seaduse kohta. Reaalsuses tähendab sellise regulatsiooni vastuvõtmine Juuli sõnul, et apteegikettide eraomand sundvõõrandatakse, ravimituru konkurentsi ja ravimite kättesaadavust patsientide jaoks vähendatakse ja suure osa apteegitöötajate töötingimusi halvendatakse. 

Kõnealuse regulatsiooni algatajate ja toetajate sõnavõttude põhjal on ilmne, et antud regulatsiooni eesmärk on teha kõik võimalik selleks, et Eesti apteegiturgu ei avataks ausale ja vabale konkurentsile, lisas Juul. Individuaalsete apteekide omanikud pelgavad tema sõnul apteegikettide konkurentsi ning on seetõttu palunud oma huvide kaitseks enda äride säilitamist, mille jaoks on vaja keelata apteegikettide eksisteerimine turul. 

"Oma seisukohtade toetamiseks kasutatakse väidet, et enamik Eestis tegutsevaid apteegikette kuuluvad välismaalastele, mis on täielikult kohatu ja olemuselt ebaseaduslik," jätkas Juul.

Euroapteegi juht tõi oma kirjas välja, et demokraatlikes ühiskondades on sundvõõrandamine äärmusliku vahendina aktsepteeritav üksnes siis, kui see täidab suuri sotsiaalseid eesmärke, mida ei ole võimalik saavutada mitte ühegi teise vahendiga. Praegusel juhul kasutatakse Juuli hinnangul sundvõõrandamist kui vahendit selleks, et kaitsta ärihuve väikesel grupil proviisoritel, kes ei soovi vastamisi seista tavapärase konkurentsiga. Selle nimel ollakse valmis tekitama turgu moonutavaid tagajärgi: konkurentsi minimaliseerimine, patsientide ja teiste apteekrite huvide hülgamine ning investorite omandi kuritarvitamine.

Euroapteeki toetab ka Leedu suursaadik Eestis Neilas Tankevičius, kelle sõnul ei peaks kiirustama radikaalsete muudatustega ärikeskkonnas, eriti kui on tõusetunud kahtlusi muudatuste põhiseadusele vastavuses. "Minule paistab see katsena sundvõõrandada välisinvestorite vara," sõnas ta.

Suursaadiku sõnul peaksime hoopis julgustama investeeringuid Balti riikide vahel. See looks rohkem konkurentsi ja seega paremad hinnad ja teenused inimestele. "Stabiilne ärikeskkond meelitaks siia investeeringuid ka väljastpoolt Baltikumi," ütles ta. Tankevičiuse sõnul tasub Eestil vaadata ravimituru arenguid Rootsis, Soomes, Lätis ja Leedus. Näiteks Rootsi ja Leedu astusid tema sõnul aastaid tagasi samme ravimiäri liberaliseerimise suunas.