Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus küsimärgi all

    Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina RääkFoto: Raul Mee

    Üha vananev rahvastik pani eksperdid mõtlema, kuidas ennetada probleemi, et tulevikus pole riigil raha pensionite maksmiseks. Koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade esimehed tunnistavad vajadust süsteemi muuta, ent lahendusi pakkuda ei söanda.

    Sotsiaalministeeriumis korraldati teisipäeval ümarlaud, et kaardistada Eesti pensionisüsteemi kitsaskohti. Põhimure on küsimus, kas ja kuidas praegune pensionisüsteem tulevikus oma eesmärke täidaks.
    Ümarlaual osalenud rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid ütles, et praegu on veel vara öelda, millised lahendused oleksid mõistlikud või kas üldse hakataksegi midagi muutma. Teisipäevasel arutelul keskenduti tema sõnul just esimese samba vanaduspensioni elementidele, näiteks pensionieale, valemile, indeksile ja staažile.
    Lillelaiu sõnul peab tegelema kahe suurema probleemiga: esiteks sellega, et rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb, teiseks sellega, et tööturu olukord kandub üha enam vanaduspensioniikka. „See tähendab, et ka pensionide diferentseeritus on tulevikus väga suur ning pensioniikka jõuab palju inimesi, kelle pension on väga väike,“ ütles Lillelaid. Seepärast tuleb tema sõnul ka mõelda võimaliku solidaarsuse suurendamisele I samba pensionivalemis.

    Pensionisüsteemi ümarlauad

    Sotsiaalministeeriumi korraldatud pensionisüsteemi arutelul osalesid:Sotsiaalpartnerid, ülikoolid, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Kuldliiga Algatus, Eesti Naisliit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Inimõiguste Instituut, Eesti Kindlustusseltside Liit.

    Juhtrühm moodustatakse sotsiaalpartnerite ja sihtrühmade esindajatest, samuti on juhtrühmas Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad

    Juhtrühm otsib vastuseid küsimustele:

    Kui suur peaks olema adekvaatne pension, milline indikaator mõõdaks kõige paremini pensioni piisavust?Kui suur peaks olema pensionide solidaarsus?Kas pensionid peavad olema võrdsemad või sõltuma inimese palga suurusest?Kas finantsilise jätkusuutlikkuse sihttase on vajalik?Kas määratleda seda SKPst või millegi muu kaudu?

    Allikas: sotsiaalministeerium

    Riigil jääb pensionäride jaoks raha puudu
    Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Rääk ütles, et praegu on pensionid üsnagi solidaarsed, sest pension sõltub peamiselt töötamise pikkusest, mitte panustatud sotsiaalmaksu suurusest. Kui aga pensionireeglid jäävad samaks, hakkavad pensionid järgmistel aastakümnetel üha rohkem sõltuma palga suurusest ja pensionite ebavõrdsus suureneb.
    Lisaks langeb tulevikus praeguse süsteemi jätkumisel ka keskmise pensioni ja keskmise palga suhe. Rääki sõnul tuleb praeguses pensionisüsteemis silmas pidada ka seda, et pensionid makstakse välja olenemata sellest, et sotsiaalmaksu laekumisest nende katteks ei piisa, „Selle tulemusena jääb riigil muudeks vajadusteks vahendeid vähem,“ ütle ta. Lähiaastatel ulatub pensionieelarve puudujääk 1,5-1,8% SKPst.
    Sotsiaalministeerium pani kokku juhtrühma, kes hakkab juba järgmisel nädalal pensionisüsteemi probleemide ja võimalike lahenduste üle täpsemalt arutlema. Kui valitsus kiidab juhtrühma muudatusettepanekud heaks, hakatakse neid ellu viima järgmise aasta esimeses kvartalis.
    Andres Herkel (Vabaerakond), Sven Mikser (SDE), Taavi Rõivas (Reformierakond), Urmas Reinsalu (IRL)Foto: Raul Mee
    Erakonnad muudatusi tegema ei kibele
    Äripäev kirjutas möödunud reedel, et pensionisüsteem on liiga jäik ega jäta inimestele valikuvõimalusi, kuidas enda kogutud rahaga ümber käia – pensioniikka jõudes avastatakse tihtipeale, et teise sambasse kogutud pensionilisa saab kätte vaid pisku kaupa.
    Reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas ütles, et varasematel aegadel on tõstatatud küsimus, kuidas muuta pensionite, eriti just teise samba kättesaamist tehniliselt lihtsamaks. Praegu ollakse aga koalitsioonikõneluste juures alles esimeste teemablokkide juures, mistõttu on Rõivase sõnul veel vara öelda, kas tulevane valitsus selle teemaga ka reaalselt tegeleb. „Võimalik, et keegi paneb läbirääkimistel ka selle küsimuse lauale,“ märkis ta.
    Rõivas lisas, et pensioni teema on valdkond, mis nõuab kõikvõimalike lahenduste põhjalikku läbimõtlemist. „Ma ei välista, et kui leiame hea võimaluse süsteemi muutmiseks, et me seda siis ka teeme,“ ütles ta.
    IRLi esimees Urmas Reinsalu leiab see-eest, et pensionisüsteemi muutmist tuleks tõsiselt kaaluda. „On palju kriitikat olnud nii väljamaksete suuruse kui ka selle kohta, kui palju on teise pensionisamba fondi üldse kogunenud,“ märkis ta. Reinsalu sõnul on varem küsimuse alla seatud ka seda, kas teise pensionisamba raha peaks olema päritav, kuid tema isiklikult sellise süsteemi säilimist pooldab.
    „Süsteem peaks olema paindlikum. Küsimus pole isegi selles, et paljud ei pruugi teadagi, kuidas süsteem toimib, vaid selles, kui palju valikuid inimestel üldse on,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et samuti on kriitika fondivalitsemise tasude kohta põhjendatud. „Need on liiga suured,“ märkis ta. Reinsalu sõnul arutatakse koalitsiooniläbirääkimistel pensioni küsimuste üle laiemalt kindlasti sotsiaalpoliitika juurde jõudes.
    Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et pensionisüsteem vajab kahtlemata analüüsi. „Praegune süsteem pole jätkusuutlik ja sellise probleemi ees pole mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa,“ märkis ta. Paraku tunnistas Herkel, et Vabaerakonnal pole veel välja pakkuda ühtegi kindlat lahendust. „Ent kindlasti tuleb selle teemaga tegeleda,“ lisas ta.
    Vara veel
    Erimeelt on aga SDE esimees Sven Mikser, kes ütles, et praegune süsteem on alles lühikest aega kehtinud, mistõttu peaks toimuvat hindama ja kui vaja, alles siis reegleid muutma. Ta rõhutas, et kogumispensioni teine sammas on lisa esimesele sambale ja tähelepanu alt on välja jäänud, et sisuliselt vaadataksegi neid kahte terves maailmas koos. „Pension ise on aga sissetulek selles eas, kus inimesed enam ise tööl käia ei jõua. Kogumispensioni ei saa käsitleda tavalise investeerimisfondina, kus reeglid võivad olla palju vabamad,“ ütles Mikser.
    Mikser lisas, et teise samba eesmärk on tagada inimesele pensionieas igakuine sissetulek. Kuna kogumisperiood on olnud Eestis lühike, siis kirjutati seadusesse ka sätted, mis võimaldaksid vältida liigset bürokraatiat juhul, kui kogutud summa ei ole kuigi suur. „Asjaolu, et väljamaksed keskmisena täna ei ole kuigi suured, on seotud eelkõige lühikese kogumise ajaga,“ ütles ta.
    Seega ei pea ega ka tohi Mikseri sõnul muuta põhimõtet, et kogumispension peaks andma inimesele igakuise sissetuleku elupäevade  lõpuni. “Küll võiks olla pensionilepingute pakkujate arv suurem, et inimestel oleks rohkem võimalusi valida,” ütles ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Riigikogulased võtsid kuluhüvitistest viimast: rahvas maksis kinni vaktsiinivastast kirjandust ja e-valimiste kohtukemplust
Kuulus fondijuht: käes on aktiivsete väärtusinvestorite hiilgeaeg Intervjuu aastaid turge edestanud fondijuhiga
Balti börsi suur ülevaade: aktsiate rallist hoolimata leidub soodsaid investeeringuid
Raadiosaated
Tippjuhi õppetund skandaalist: isegi kui tõde on valus, tuleb see välja öelda
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Joel Volkov: Eesti arengut pärsib vanameelsus
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA suured tehnoloogiaaktsiad vedasid Nasdaqi madalamale
USA aktsiad kõikusid kolmapäeval pärast seda, kui Kanada ootamatu intressitõus, Hiina ekspordi üllatav langus ja Pariisis asuva Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt esile toodud majanduslikud vastutuuled tekitasid uusi muresid ülemaailmse majanduskasvu pärast.
USA aktsiad kõikusid kolmapäeval pärast seda, kui Kanada ootamatu intressitõus, Hiina ekspordi üllatav langus ja Pariisis asuva Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt esile toodud majanduslikud vastutuuled tekitasid uusi muresid ülemaailmse majanduskasvu pärast.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Joel Volkov: Eesti arengut pärsib vanameelsus
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
Kuni pilt Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas ei ole positiivne ja ebakindlus kestab, on ka meie kulud riskidest tulenevalt suuremad, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Investeerimispankur rabeles mülkast välja ja sai tõeliseks börsihaiks
Auto|Piloot. Porsche Cayenne on jätkuvalt vahelduvate olude äss Äripäeva värske auto eri kaanelugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
„Arendada Eesti juhtimiskultuuri värskel moel ja parimate juhtidega? See konverents seda kindlasti tegi“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
„Meid oli seal tänavu nii palju,“ võtab Macta Beauty Ilukaubamaja kaasasutaja Gretel Kikkas oma kogemuse Pärnu juhtimiskonverentsil osalemisest kokku ning lisab: “Me kõik oleme inimesed oma tugevuste ja nõrkustega, kuid kõigil meil on anda edasi oma kogemusi ja teadmisi. Pärnu juhtimiskonverentsil sain aru, et nende murede ja rõõmudega pole ma tegelikult üksi.“
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Puitmajasektoris on kriis
Tänane saade „Mets ja majandus“ lahkab Eesti puitmajasektori raskusi. Senine ekspordiliider on raskustes, nõudlus peamistel turgudel on languses. Koos saatekülalise, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Martin Taltsiga otsime kriisi põhjuseid ja vaatame tulevikku.
Tänane saade „Mets ja majandus“ lahkab Eesti puitmajasektori raskusi. Senine ekspordiliider on raskustes, nõudlus peamistel turgudel on languses. Koos saatekülalise, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Martin Taltsiga otsime kriisi põhjuseid ja vaatame tulevikku.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Häving Dnepril: Kahhovka tammi purustamine ähvardab uputada tuhandeid ukrainlasi
30 meetri kõrguse Kahhovka hüdroelektrijaama tammi hävitamise järel jääb veel alla mitu tuhat majapidamist.
30 meetri kõrguse Kahhovka hüdroelektrijaama tammi hävitamise järel jääb veel alla mitu tuhat majapidamist.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.