Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus küsimärgi all

    Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina RääkFoto: Raul Mee

    Üha vananev rahvastik pani eksperdid mõtlema, kuidas ennetada probleemi, et tulevikus pole riigil raha pensionite maksmiseks. Koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade esimehed tunnistavad vajadust süsteemi muuta, ent lahendusi pakkuda ei söanda.

    Sotsiaalministeeriumis korraldati teisipäeval ümarlaud, et kaardistada Eesti pensionisüsteemi kitsaskohti. Põhimure on küsimus, kas ja kuidas praegune pensionisüsteem tulevikus oma eesmärke täidaks.
    Ümarlaual osalenud rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid ütles, et praegu on veel vara öelda, millised lahendused oleksid mõistlikud või kas üldse hakataksegi midagi muutma. Teisipäevasel arutelul keskenduti tema sõnul just esimese samba vanaduspensioni elementidele, näiteks pensionieale, valemile, indeksile ja staažile.
    Lillelaiu sõnul peab tegelema kahe suurema probleemiga: esiteks sellega, et rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb, teiseks sellega, et tööturu olukord kandub üha enam vanaduspensioniikka. „See tähendab, et ka pensionide diferentseeritus on tulevikus väga suur ning pensioniikka jõuab palju inimesi, kelle pension on väga väike,“ ütles Lillelaid. Seepärast tuleb tema sõnul ka mõelda võimaliku solidaarsuse suurendamisele I samba pensionivalemis.

    Pensionisüsteemi ümarlauad

    Sotsiaalministeeriumi korraldatud pensionisüsteemi arutelul osalesid:Sotsiaalpartnerid, ülikoolid, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Kuldliiga Algatus, Eesti Naisliit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Inimõiguste Instituut, Eesti Kindlustusseltside Liit.

    Juhtrühm moodustatakse sotsiaalpartnerite ja sihtrühmade esindajatest, samuti on juhtrühmas Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad

    Juhtrühm otsib vastuseid küsimustele:

    Kui suur peaks olema adekvaatne pension, milline indikaator mõõdaks kõige paremini pensioni piisavust?Kui suur peaks olema pensionide solidaarsus?Kas pensionid peavad olema võrdsemad või sõltuma inimese palga suurusest?Kas finantsilise jätkusuutlikkuse sihttase on vajalik?Kas määratleda seda SKPst või millegi muu kaudu?

    Allikas: sotsiaalministeerium

    Riigil jääb pensionäride jaoks raha puudu
    Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Rääk ütles, et praegu on pensionid üsnagi solidaarsed, sest pension sõltub peamiselt töötamise pikkusest, mitte panustatud sotsiaalmaksu suurusest. Kui aga pensionireeglid jäävad samaks, hakkavad pensionid järgmistel aastakümnetel üha rohkem sõltuma palga suurusest ja pensionite ebavõrdsus suureneb.
    Lisaks langeb tulevikus praeguse süsteemi jätkumisel ka keskmise pensioni ja keskmise palga suhe. Rääki sõnul tuleb praeguses pensionisüsteemis silmas pidada ka seda, et pensionid makstakse välja olenemata sellest, et sotsiaalmaksu laekumisest nende katteks ei piisa, „Selle tulemusena jääb riigil muudeks vajadusteks vahendeid vähem,“ ütle ta. Lähiaastatel ulatub pensionieelarve puudujääk 1,5-1,8% SKPst.
    Sotsiaalministeerium pani kokku juhtrühma, kes hakkab juba järgmisel nädalal pensionisüsteemi probleemide ja võimalike lahenduste üle täpsemalt arutlema. Kui valitsus kiidab juhtrühma muudatusettepanekud heaks, hakatakse neid ellu viima järgmise aasta esimeses kvartalis.
    Andres Herkel (Vabaerakond), Sven Mikser (SDE), Taavi Rõivas (Reformierakond), Urmas Reinsalu (IRL)Foto: Raul Mee
    Erakonnad muudatusi tegema ei kibele
    Äripäev kirjutas möödunud reedel, et pensionisüsteem on liiga jäik ega jäta inimestele valikuvõimalusi, kuidas enda kogutud rahaga ümber käia – pensioniikka jõudes avastatakse tihtipeale, et teise sambasse kogutud pensionilisa saab kätte vaid pisku kaupa.
    Reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas ütles, et varasematel aegadel on tõstatatud küsimus, kuidas muuta pensionite, eriti just teise samba kättesaamist tehniliselt lihtsamaks. Praegu ollakse aga koalitsioonikõneluste juures alles esimeste teemablokkide juures, mistõttu on Rõivase sõnul veel vara öelda, kas tulevane valitsus selle teemaga ka reaalselt tegeleb. „Võimalik, et keegi paneb läbirääkimistel ka selle küsimuse lauale,“ märkis ta.
    Rõivas lisas, et pensioni teema on valdkond, mis nõuab kõikvõimalike lahenduste põhjalikku läbimõtlemist. „Ma ei välista, et kui leiame hea võimaluse süsteemi muutmiseks, et me seda siis ka teeme,“ ütles ta.
    IRLi esimees Urmas Reinsalu leiab see-eest, et pensionisüsteemi muutmist tuleks tõsiselt kaaluda. „On palju kriitikat olnud nii väljamaksete suuruse kui ka selle kohta, kui palju on teise pensionisamba fondi üldse kogunenud,“ märkis ta. Reinsalu sõnul on varem küsimuse alla seatud ka seda, kas teise pensionisamba raha peaks olema päritav, kuid tema isiklikult sellise süsteemi säilimist pooldab.
    „Süsteem peaks olema paindlikum. Küsimus pole isegi selles, et paljud ei pruugi teadagi, kuidas süsteem toimib, vaid selles, kui palju valikuid inimestel üldse on,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et samuti on kriitika fondivalitsemise tasude kohta põhjendatud. „Need on liiga suured,“ märkis ta. Reinsalu sõnul arutatakse koalitsiooniläbirääkimistel pensioni küsimuste üle laiemalt kindlasti sotsiaalpoliitika juurde jõudes.
    Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et pensionisüsteem vajab kahtlemata analüüsi. „Praegune süsteem pole jätkusuutlik ja sellise probleemi ees pole mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa,“ märkis ta. Paraku tunnistas Herkel, et Vabaerakonnal pole veel välja pakkuda ühtegi kindlat lahendust. „Ent kindlasti tuleb selle teemaga tegeleda,“ lisas ta.
    Vara veel
    Erimeelt on aga SDE esimees Sven Mikser, kes ütles, et praegune süsteem on alles lühikest aega kehtinud, mistõttu peaks toimuvat hindama ja kui vaja, alles siis reegleid muutma. Ta rõhutas, et kogumispensioni teine sammas on lisa esimesele sambale ja tähelepanu alt on välja jäänud, et sisuliselt vaadataksegi neid kahte terves maailmas koos. „Pension ise on aga sissetulek selles eas, kus inimesed enam ise tööl käia ei jõua. Kogumispensioni ei saa käsitleda tavalise investeerimisfondina, kus reeglid võivad olla palju vabamad,“ ütles Mikser.
    Mikser lisas, et teise samba eesmärk on tagada inimesele pensionieas igakuine sissetulek. Kuna kogumisperiood on olnud Eestis lühike, siis kirjutati seadusesse ka sätted, mis võimaldaksid vältida liigset bürokraatiat juhul, kui kogutud summa ei ole kuigi suur. „Asjaolu, et väljamaksed keskmisena täna ei ole kuigi suured, on seotud eelkõige lühikese kogumise ajaga,“ ütles ta.
    Seega ei pea ega ka tohi Mikseri sõnul muuta põhimõtet, et kogumispension peaks andma inimesele igakuise sissetuleku elupäevade  lõpuni. “Küll võiks olla pensionilepingute pakkujate arv suurem, et inimestel oleks rohkem võimalusi valida,” ütles ta.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nike juht süüdistab kehvas innovatsioonis kaugtööd
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Suur ühisturu ümberkorraldus võiks süstida majandusse 300 miljardit aastas
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.