Eliisa Matsalu • 12. märts 2015 kell 21:01

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus küsimärgi all

Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Rääk  Foto: Raul Mee

Üha vananev rahvastik pani eksperdid mõtlema, kuidas ennetada probleemi, et tulevikus pole riigil raha pensionite maksmiseks. Koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade esimehed tunnistavad vajadust süsteemi muuta, ent lahendusi pakkuda ei söanda.

Sotsiaalministeeriumis korraldati teisipäeval ümarlaud, et kaardistada Eesti pensionisüsteemi kitsaskohti. Põhimure on küsimus, kas ja kuidas praegune pensionisüsteem tulevikus oma eesmärke täidaks.

Ümarlaual osalenud rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid ütles, et praegu on veel vara öelda, millised lahendused oleksid mõistlikud või kas üldse hakataksegi midagi muutma. Teisipäevasel arutelul keskenduti tema sõnul just esimese samba vanaduspensioni elementidele, näiteks pensionieale, valemile, indeksile ja staažile.

Lillelaiu sõnul peab tegelema kahe suurema probleemiga: esiteks sellega, et rahvastik vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb, teiseks sellega, et tööturu olukord kandub üha enam vanaduspensioniikka. „See tähendab, et ka pensionide diferentseeritus on tulevikus väga suur ning pensioniikka jõuab palju inimesi, kelle pension on väga väike,“ ütles Lillelaid. Seepärast tuleb tema sõnul ka mõelda võimaliku solidaarsuse suurendamisele I samba pensionivalemis.

Pensionisüsteemi ümarlauad

Sotsiaalministeeriumi korraldatud pensionisüsteemi arutelul osalesid:Sotsiaalpartnerid, ülikoolid, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Kuldliiga Algatus, Eesti Naisliit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Inimõiguste Instituut, Eesti Kindlustusseltside Liit.

Juhtrühm moodustatakse sotsiaalpartnerite ja sihtrühmade esindajatest, samuti on juhtrühmas Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad

Juhtrühm otsib vastuseid küsimustele:

Kui suur peaks olema adekvaatne pension, milline indikaator mõõdaks kõige paremini pensioni piisavust?Kui suur peaks olema pensionide solidaarsus?Kas pensionid peavad olema võrdsemad või sõltuma inimese palga suurusest?Kas finantsilise jätkusuutlikkuse sihttase on vajalik?Kas määratleda seda SKPst või millegi muu kaudu?

Allikas: sotsiaalministeerium

Riigil jääb pensionäride jaoks raha puudu

Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Rääk ütles, et praegu on pensionid üsnagi solidaarsed, sest pension sõltub peamiselt töötamise pikkusest, mitte panustatud sotsiaalmaksu suurusest. Kui aga pensionireeglid jäävad samaks, hakkavad pensionid järgmistel aastakümnetel üha rohkem sõltuma palga suurusest ja pensionite ebavõrdsus suureneb.

Lisaks langeb tulevikus praeguse süsteemi jätkumisel ka keskmise pensioni ja keskmise palga suhe. Rääki sõnul tuleb praeguses pensionisüsteemis silmas pidada ka seda, et pensionid makstakse välja olenemata sellest, et sotsiaalmaksu laekumisest nende katteks ei piisa, „Selle tulemusena jääb riigil muudeks vajadusteks vahendeid vähem,“ ütle ta. Lähiaastatel ulatub pensionieelarve puudujääk 1,5-1,8% SKPst.

Sotsiaalministeerium pani kokku juhtrühma, kes hakkab juba järgmisel nädalal pensionisüsteemi probleemide ja võimalike lahenduste üle täpsemalt arutlema. Kui valitsus kiidab juhtrühma muudatusettepanekud heaks, hakatakse neid ellu viima järgmise aasta esimeses kvartalis.

Andres Herkel (Vabaerakond), Sven Mikser (SDE), Taavi Rõivas (Reformierakond), Urmas Reinsalu (IRL)  Foto: Raul Mee

Erakonnad muudatusi tegema ei kibele

Äripäev kirjutas möödunud reedel, et pensionisüsteem on liiga jäik ega jäta inimestele valikuvõimalusi, kuidas enda kogutud rahaga ümber käia – pensioniikka jõudes avastatakse tihtipeale, et teise sambasse kogutud pensionilisa saab kätte vaid pisku kaupa.

Reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas ütles, et varasematel aegadel on tõstatatud küsimus, kuidas muuta pensionite, eriti just teise samba kättesaamist tehniliselt lihtsamaks. Praegu ollakse aga koalitsioonikõneluste juures alles esimeste teemablokkide juures, mistõttu on Rõivase sõnul veel vara öelda, kas tulevane valitsus selle teemaga ka reaalselt tegeleb. „Võimalik, et keegi paneb läbirääkimistel ka selle küsimuse lauale,“ märkis ta.

Rõivas lisas, et pensioni teema on valdkond, mis nõuab kõikvõimalike lahenduste põhjalikku läbimõtlemist. „Ma ei välista, et kui leiame hea võimaluse süsteemi muutmiseks, et me seda siis ka teeme,“ ütles ta.

IRLi esimees Urmas Reinsalu leiab see-eest, et pensionisüsteemi muutmist tuleks tõsiselt kaaluda. „On palju kriitikat olnud nii väljamaksete suuruse kui ka selle kohta, kui palju on teise pensionisamba fondi üldse kogunenud,“ märkis ta. Reinsalu sõnul on varem küsimuse alla seatud ka seda, kas teise pensionisamba raha peaks olema päritav, kuid tema isiklikult sellise süsteemi säilimist pooldab.

„Süsteem peaks olema paindlikum. Küsimus pole isegi selles, et paljud ei pruugi teadagi, kuidas süsteem toimib, vaid selles, kui palju valikuid inimestel üldse on,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et samuti on kriitika fondivalitsemise tasude kohta põhjendatud. „Need on liiga suured,“ märkis ta. Reinsalu sõnul arutatakse koalitsiooniläbirääkimistel pensioni küsimuste üle laiemalt kindlasti sotsiaalpoliitika juurde jõudes.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et pensionisüsteem vajab kahtlemata analüüsi. „Praegune süsteem pole jätkusuutlik ja sellise probleemi ees pole mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa,“ märkis ta. Paraku tunnistas Herkel, et Vabaerakonnal pole veel välja pakkuda ühtegi kindlat lahendust. „Ent kindlasti tuleb selle teemaga tegeleda,“ lisas ta.

Vara veel

Erimeelt on aga SDE esimees Sven Mikser, kes ütles, et praegune süsteem on alles lühikest aega kehtinud, mistõttu peaks toimuvat hindama ja kui vaja, alles siis reegleid muutma. Ta rõhutas, et kogumispensioni teine sammas on lisa esimesele sambale ja tähelepanu alt on välja jäänud, et sisuliselt vaadataksegi neid kahte terves maailmas koos. „Pension ise on aga sissetulek selles eas, kus inimesed enam ise tööl käia ei jõua. Kogumispensioni ei saa käsitleda tavalise investeerimisfondina, kus reeglid võivad olla palju vabamad,“ ütles Mikser.

Mikser lisas, et teise samba eesmärk on tagada inimesele pensionieas igakuine sissetulek. Kuna kogumisperiood on olnud Eestis lühike, siis kirjutati seadusesse ka sätted, mis võimaldaksid vältida liigset bürokraatiat juhul, kui kogutud summa ei ole kuigi suur. „Asjaolu, et väljamaksed keskmisena täna ei ole kuigi suured, on seotud eelkõige lühikese kogumise ajaga,“ ütles ta.

Seega ei pea ega ka tohi Mikseri sõnul muuta põhimõtet, et kogumispension peaks andma inimesele igakuise sissetuleku elupäevade  lõpuni. “Küll võiks olla pensionilepingute pakkujate arv suurem, et inimestel oleks rohkem võimalusi valida,” ütles ta.

Hetkel kuum