Plaan paigas: riik valmistub sadade põgenike vastuvõtmiseks

Uue majutuskeskuse täpne asukoht saab selgeks oktoobri alguses, enne seda ei soovi ministeerium sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul ennatlikku paanikat külvata. Uus keskus seatakse korda põgenike majutamiseks juba uue aasta alguseks. „Potentsiaalseid kohti on praegu laual kolm-neli,“ täpsustas ta.

Hiljemalt detsembris saabuvad Eestisse ilmselt esimesed neli-viis pagulasperet ehk ligi 20 inimest, kelle sotsiaal- ja siseministeeriumi ametnikud tänavu sügisel Türgi, Kreeka või Itaalia põgenikelaagritest välja valivad. Nende perede puhul on Kuuse kinnitusel eesmärk saada otsus nende Eestis varjupaiga saamise kohta juba enne nende Eestimaa pinnale jõudmist.

See tähendab, et siia jõudes saaksid nad asuda elama kohe neile ette valmistatud kodudesse, ilma vahepeatuseta Vao põgenikekeskuses. Kuuse ütles, et nende perede uued kodud asuvad kõige suurema tõenäosusega Tartu linnas, Tartu maakonnas või Harjumaal. Inimtühjale ja töökohtadest kiratsevale ääremaale neid ei saadeta. Neile on kohustuslik ka keeleõppes osalemine kuni A2 taseme omandamiseni. Riik toetab neid elamispaiga korrastamisel ja sisustamisel, alguses ka üüri maksmisel, hiljem vajaduspõhiselt. 

Kuigi pagulased, kes on saanud juba Eestis tähtajalise elamisloa, peavad omandama eesti keele vähemalt A2 tasemel, ei pea ministeerium keeleõppe kohustust juba Vao keskuses mõttekaks. „Vaos on keeruline keelt õpetada, sest see on sisuliselt läbikäiguhoov, kus viibitakse vaid lühiajaliselt. Paljud sealsed varjupaigataotlejad ei tahagi jääda Eestisse,“ märkis Raag.

Kuigi Eestis napib professionaalseid araabia keele tõlke, et katta araabiakeelsete põgenike ja pagulaste vajadust, on siin Raagi sõnul üha rohkem araabia keelt oskavaid inimesi – neid, kes on araabia maades elanud või keelt lihtsalt õppinud ning neist loodetakse ka abi saada.

Elamispindade otsimine pagulastele käib ministeeriumil koostöös kohalike omavalitsustega. Kuigi enamik neist on Kuuse sõnul öelnud, et neil pole oma inimestelegi piisavalt sotsiaalpindu, on oma abi pakkunud näiteks paljud kogudused, kellel on kinnisvara ja elupindu.

„Elukoha leidmine võiks käia ka koostöös potentsiaalsete tööandjatega, keda KOVid samuti otsivad,“ märkis Kuuse.