• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,13%7 627,93
  • DOW 30−0,36%51 590,68
  • Nasdaq −0,08%26 397,43
  • FTSE 100−1,5%10 654,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,55
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,13%7 627,93
  • DOW 30−0,36%51 590,68
  • Nasdaq −0,08%26 397,43
  • FTSE 100−1,5%10 654,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,55
Rootsi sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus kavatseb töötuse probleemile vastu astuda investeeringute suurendamisega, erinevalt eelmise valitsuse maksukärbete kursist, mida on omale eeskujuks võtnud ka Soome peaminister Juha Sipilä.
Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson
  • Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson
  • Foto: EPA
Raha investeeringuteks plaanitakse saada maksude tõstmisest.
„Maksukärbetega ei lahenda seda, et töötutel pole selliseid oskusi, mida tööturg vajab või et nad ei suuda leida elamispinda piirkonnas, kus on töökohad,“ selgitas Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson tänasel pressikonverentsil valitsuse valikuid.
Eelarve-eelnõu, mille läinud sügisel võimule tulnud Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus täna parlamendile esitab, on nende esimene n-ö oma eelarve, mis on koostatud lähtuvalt uue valitsuse prioriteetidest.
Kliimapoliitikas teeb Rootsi ajaloo suurima panuse päikeseenergiale, tõstes kordades toetusi päikesepaneelide paigaldamiseks.
Maksud tõusevad
Koos kevadel avaldatud plaanidega näeb Rootsi valitsus tuleval aastal ette maksutõusud kokku 45 miljardi Rootsi krooni ulatuses. „Kõigil reformidel on rahaline kate,“ ütles Andersson. Ühtlasi plaanib Rootsi valitsus eelmisest valitsusest jäänud eelarvedefitsiiti poole võrra vähendada, visandades tasakaalus eelarvet valitsuse mandaadi viimaseks aastaks, aastaks 2018.
Rootsi ettevõtjad on maksutõusudest nördinud. „See on üks ebaõnnestunud eelarve,“ ütles ettevõtlusorganisatsiooni Svenskt Näringsliv juht Carola Lemne täna pressiteate vahendusel, leides, et oma poliitikas töötab valitsus risti vastu välja kuulutatud eesmärgile teha Rootsist aastaks 2020 Euroopa Liidu madalaima tööpuudusega riik.
„Ettevõtete ja elanike maksude tõstmine ligi 50 miljardi krooni võrra ei loo uusi töökohti,“ on Lemne kriitiline. Ning maksusoodustuste kaotamisega remondi- ja koristustöödelt ning noorte palkamisele kahjustatakse inimeste palkamist just neis ühiskonnagruppides, kus töötuse tase on kõige kõrgem (sisserändajad, noored).
Ettevõtjaid pahandab, et tiheda rahvusvahelise konkurentsi tingimustes tõuseb nende maksutase veelgi. Ülemised maksumäärad on Rootsis juba praegu maailma kõrgemate seas. „Meie peamiste konkurentidega võrreldes oleme juba tabeli tipus ja nüüd kasvab vahe veelgi,“ ütles Bloombergile Svenskt Näringslivi ökonomist Johan Fall. „See võib vähendada töötajate huvi pisut rohkem tööd teha või panustada lisahariduse omandamisele.“
Usaldust ei ole
Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas täna, et Rootsi firmade tippjuhtidest usaldavad Rootsi praegust peaministrit Stefan Löfveni vaid 6%. Umbes sama nigel on toetus valitsuse poliitikale. Eelmisel parempoolset valitsust juhtinud peaministril Fredrik Reinfeldtil oli selles grupis toetus 90%.
Majandusanalüütikutele teeb muret, et Rootsi valitsuse eelarvepoliitika ei tõmba samas suunas Rootsi keskpanga jõupingutustega, mille eesmärk on tõrjuda deflatsiooniriski. Selleks on keskpank langetanud baasintressimäära miinusesse (-0.35%) ning teeb võlakirjaturul tugioste.
Swedbank leiab, et valitsuse eelarvekava suurendab survet keskpangale rahapoliitikat veelgi lõdvemaks lasta. „Eelarvepoliitika jätab kasutamata võimaluse stimuleerida nõudlust ja kiirendada inflatsioonitempot,“ nentis pank, prognoosides veel sel aastal uut intressikärbet ja tuleval aastal tugiostuprogrammi laiendamist.
Nordea peaanalüütik Rootsis Andreas Wallström aga leiab, et pragu, kui laenuraha on sedavõrd odav, peaks valitsus rohkem laenama ja investeerima. „Rootsi majanduse suur väljakutse on võime kasvada pikas perspektiivis. Siin puudub valitsusel kahjuks poliitika,“ ütles ta Dagens Industrile.
Reforme võiks olla palju rohkem kui praegu eelarves visandatakse – Rootsi riigivõlg on 43% SKPst, mis on Euroopas üks madalamaid. Lisaks infrastruktuuri investeeringutele võiks laenu arvelt järsult tulumaksu kärpida, leiab Wallström.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele