Sirje Rank • 21. september 2015 kell 10:15

Rootsi pöörab maksude tõstmise teele

Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson  Foto: EPA

Rootsi sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus kavatseb töötuse probleemile vastu astuda investeeringute suurendamisega, erinevalt eelmise valitsuse maksukärbete kursist, mida on omale eeskujuks võtnud ka Soome peaminister Juha Sipilä.

Raha investeeringuteks plaanitakse saada maksude tõstmisest.

„Maksukärbetega ei lahenda seda, et töötutel pole selliseid oskusi, mida tööturg vajab või et nad ei suuda leida elamispinda piirkonnas, kus on töökohad,“ selgitas Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson tänasel pressikonverentsil valitsuse valikuid.

Eelarve-eelnõu, mille läinud sügisel võimule tulnud Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus täna parlamendile esitab, on nende esimene n-ö oma eelarve, mis on koostatud lähtuvalt uue valitsuse prioriteetidest.

Rõhuasetusi on kolm – hõive, haridus ja kliimapoliitika.

Rootsi valitsuse eelarve aluseks on majandusprognoos, mille järgi majanduskasv kiireneb.

Optimismiks annab eelkõige alust kasvu kiirenemine USAs ning teistes arenenud riikides, selgitas Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson.

Prognoosi järgi kasvab Rootsi majandus tänavu 2,3% ja järgneval kahel aastal 2,8%. Töötuse määr alaneb 2015. aasta 7,6 protsendilt 2018. aastaks 6,2%-le.

Peamisi riske majanduskasvu prognoosile näeb Rootsi valitsus Hiinas ning  lähiriikidest Norra ja Soome majandusraskustes. Ka euroala ei seisa veel kindlalt.

Üürikortereid juurde

Praegu on Rootsis palju vabu töökohti, kuid töötuse tase püsib kõrge. Tööturu parema toimimise tagamiseks plaanib valitsus muu hulgas investeerida elamispindade põua leevenduseks, sest see on üks takistusi, mis pole võimaldanud töö otsijatel kolida sinna, kus on olemas vabad töökohad. Valitsus investeerib tuleval aastal 5,5 miljardit Rootsi krooni, et ergutada üürikorterite ehitamist. Sellest rahast piisab aastas 15 000 korteri jaoks, edaspidi kasvab summa 6 miljardile Rootsi kroonile, ütles Andersson.

Ka maakondadele nähakse ette stiimulid, et nad elamuehituseks vajaliku maa käibesse laseks.

Vastuoluline maksumuutus

Vastuoluline on Rootsi uue valitsuse otsus vähendada eelmise valitsuse ajal kehtestatud maksusoodustusi kodustele remondi- ja koristustöödele, mis on aidanud luua uusi töökohti ning vähendanud „musta“ palgamaksmist. Ka maksusoodustused noorte palkamisel vähenevad. Anderssoni sõnul on neist maksusoodustustest saanud valitsusele liiga suur kuluartikkel, mille efektiivsus on küsitav.

Tööturu poliitikas plaanib valitsus panustada rohkem kutsekoolidesse ja täiend- ja ümberõppesse ning praktikakohtadesse, mis kokku peaks looma „sillad“, mis võimaldavad 80 000 inimesel aastas tööpuudusest välja pääseda.

40% Rootsi õpetajatest saab valitsuse plaani järgi kuus keskmiselt 3000 Rootsi krooni palka juurde, mis läheb maksma 3 miljardit Rootsi krooni. See on valitsuse vastus Rootsi üldsust šokeerinud PISA testi tulemustele, kus Rootsi tegi pea kõigis näitajates teistest OECD riikidest kiiremat vähikäiku.

Kliimapoliitikas teeb Rootsi ajaloo suurima panuse päikeseenergiale, tõstes kordades toetusi päikesepaneelide paigaldamiseks.

Maksud tõusevad

Koos kevadel avaldatud plaanidega näeb Rootsi valitsus tuleval aastal ette maksutõusud kokku 45 miljardi Rootsi krooni ulatuses. „Kõigil reformidel on rahaline kate,“ ütles Andersson. Ühtlasi plaanib Rootsi valitsus eelmisest valitsusest jäänud eelarvedefitsiiti poole võrra vähendada, visandades tasakaalus eelarvet valitsuse mandaadi viimaseks aastaks, aastaks 2018.

Rootsi ettevõtjad on maksutõusudest nördinud. „See on üks ebaõnnestunud eelarve,“ ütles ettevõtlusorganisatsiooni Svenskt Näringsliv juht Carola Lemne täna pressiteate vahendusel, leides, et oma poliitikas töötab valitsus risti vastu välja kuulutatud eesmärgile teha Rootsist aastaks 2020 Euroopa Liidu madalaima tööpuudusega riik.

„Ettevõtete ja elanike maksude tõstmine ligi 50 miljardi krooni võrra ei loo uusi töökohti,“ on Lemne kriitiline. Ning maksusoodustuste kaotamisega remondi- ja koristustöödelt ning noorte palkamisele kahjustatakse inimeste palkamist just neis ühiskonnagruppides, kus töötuse tase on kõige kõrgem (sisserändajad, noored).

Ettevõtjaid pahandab, et tiheda rahvusvahelise konkurentsi tingimustes tõuseb nende maksutase veelgi. Ülemised maksumäärad on Rootsis juba praegu maailma kõrgemate seas. „Meie peamiste konkurentidega võrreldes oleme juba tabeli tipus ja nüüd kasvab vahe veelgi,“ ütles Bloombergile Svenskt Näringslivi ökonomist Johan Fall. „See võib vähendada töötajate huvi pisut rohkem tööd teha või panustada lisahariduse omandamisele.“

Usaldust ei ole

Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas täna, et Rootsi firmade tippjuhtidest usaldavad Rootsi praegust peaministrit Stefan Löfveni vaid 6%. Umbes sama nigel on toetus valitsuse poliitikale. Eelmisel parempoolset valitsust juhtinud peaministril Fredrik Reinfeldtil oli selles grupis toetus 90%.

Majandusanalüütikutele teeb muret, et Rootsi valitsuse eelarvepoliitika ei tõmba samas suunas Rootsi keskpanga jõupingutustega, mille eesmärk on tõrjuda deflatsiooniriski. Selleks on keskpank langetanud baasintressimäära miinusesse (-0.35%) ning teeb võlakirjaturul tugioste.

Swedbank leiab, et valitsuse eelarvekava suurendab survet keskpangale rahapoliitikat veelgi lõdvemaks lasta. „Eelarvepoliitika jätab kasutamata võimaluse stimuleerida nõudlust ja kiirendada inflatsioonitempot,“ nentis pank, prognoosides veel sel aastal uut intressikärbet ja tuleval aastal tugiostuprogrammi laiendamist.

Nordea peaanalüütik Rootsis Andreas Wallström aga leiab, et pragu, kui laenuraha on sedavõrd odav, peaks valitsus rohkem laenama ja investeerima. „Rootsi majanduse suur väljakutse on võime kasvada pikas perspektiivis. Siin puudub valitsusel kahjuks poliitika,“ ütles ta Dagens Industrile.

Reforme võiks olla palju rohkem kui praegu eelarves visandatakse – Rootsi riigivõlg on 43% SKPst, mis on Euroopas üks madalamaid. Lisaks infrastruktuuri investeeringutele võiks laenu arvelt järsult tulumaksu kärpida, leiab Wallström.

Hetkel kuum