Kaisa Gabral • 19. oktoober 2015 kell 13:30

Nordea juht: oleme kohelnud kõiki võrdselt

Nordea panga juhi Petri Nikkilä sõnul on nemad käitunud korrektselt ja diskrimineerimist pole olnud.  Foto: Andres Haabu

Nordea Eesti juhi Petri Nikkilä sõnul pole Nordea tänaseks endise töötaja Hannes Veskimäe väited ja töövaidluskomisjoni otsus tema diskrimineerimise kohta adekvaatsed ja põhjendatud.

Intervjuus Äripäevale rääkis Nikkilä lisaks palju kära tekitanud vallandamisele ka sellest, et Nordea ei tõmba oma tegevust Eestis kokku.

Olen rääkinud Hannes Veskimäe ja mõne Nordea töötajaga. Ma pole kuulnud Teie versiooni sellest loost. Palun rääkige, mis toimub Nordeas.

Oleneb, mida Te selle all mõtlete. Olete lehes kajastanud väga erinevaid aspekte ja on palju, millest me rääkida saame. Näiteks see osa, et mis on Nordea kavatsused Eestis. See osa on väga huvitavalt välja mängitud ja me oleme üllatunud selle esitlusest.

Millised on Nordea plaanid Eestis?

Nordea plaanid on Eestis olnud sarnased juba viimased 20 aastat. Me pole siin lühiajalisel oportunistlikul eesmärgil. Oleme siia tulnud koos klientidega, oleme orgaaniliselt kasvanud, nagu Te võib-olla teate meie ajalugu. Oleme pangana kasvanud ja arenenud nii Eestis kui ka Baltikumis.

Ja seda plaani pole kokku pannud üks pangajuht, nagu teie artiklist võis välja lugeda. Kui on muudatus, siis on muudatus strateegias. Meie strateegia on viimased aastad väga sarnane. Ma ei saa meie täpseid majandustulemusi kommenteerida enne järgmist kolmapäeva, kuid me oleme tulemustega rahul.

Kas efektiivistamine on Nordea Eestis üks strateegia osa?

Me ei keskendu efektiivistamisele. Üleüldine tootlus ja kapital on need, millele keskendume, nagu ka teised pangad. See hõlmab erinevaid tegevusi, näiteks kliendisuhete arendamine, kuidas saame klientidele pakkuda teenuseid, mida nad vajavad ja kuidas saame genereerida suuremat tulu ning kasutada vähem kapitali – see on strateegia raskuskese. Loomulikult vaatame ka seda, et olla võimalikult produktiivsed. Kiired inimesed, nagu teie, vajavad meilt teenuseid 24/7, me peame neid teenuseid ja kanaleid pidevalt arendama. See on business as usual. Meil pole drastilisi efektiivistamise plaane. Kus tuleb selline mõte üldse, see efektiivistamine?

Mõned inimesed Nordeast on seda mulle rääkinud.

Aga kuidas teile seda plaani kirjeldatud on?

Et plaanis on võib-olla mõned üksused sulgeda, inimesi vähendada jms.

Me pole teinud selliseid tegevusi, me pole töötajaid vähendanud. Erinevalt teistest pankadest pole meie teinud selliseid käike. Kui te vaatate teisi panku siin, siis seal toimub pidevalt arenguid.

Aga kui inimesed Nordea enda sees räägivad selliseid jutte ettevõttest, siis mida see näitab ettevõtte kohta? Või on need inimesed lihtsalt halvad töötajad?

Ei, seda mitte. Ma ei tea täpselt, millest Te olete meie inimestega rääkinud ja kui paljudega neist Te rääkinud olete. Julgustan Teid meie inimestega rääkima, meil on suur organisatsioon, ligi 500 inimest Eestis, kellest paljud on pangas töötanud üle 15 aasta. Meil on väga lojaalne ja pühendunud meeskond.

Teisest küljest on loomulikult inimlik, et kui on muutused, siis see genereerib alati ebakindlust. See on inimlik reaktsioon ja ma mõistan seda. Õnneks on meie inimesed mõistnud, et panga plaan on juba mõnda aega sama ja meil on väga head tulemused.

Ka meie grupil on suur usaldus Baltikumi vastu, sest üks plaan on meil investeerida grupis uue üksuse loomisesse. Plaanisime sellest rääkida uuel nädalal, kuid kui Te selle teema juba üles võtsite, siis ütlen, et teeme märkimisväärse investeeringu selle üksuse Eestisse loomisesse. See on tegemisel juba mõnda aega.

Nii et me kavatseme siin investeerida hoopis rohkem, mitte vähem. Me ei tea veel, kui palju inimesi selleks juurde on vaja, kas 100 või 500, aga see on more, mitte less! Kas see aitab Teil nüüd aru saada meie üllatusest?

Jah, aitab küll, aitäh. Tahaksin küsida töövaidluskomisjoni otsuse kohta Nordea ja Hannes Veskimäe vahel. Komisjon ei rahuldanud ametiühinguga seotud punkte, küll aga rahuldas komisjon selle, et pank diskrimineeris Veskimäed ning kohustas panka seda tegevust lõpetama. Kas Te leiate, et pank tegi kõik korrektselt ega diskrimineerinud oma töötajat?

Me pole teda võrreldes teiste töötajatega kuidagi teistmoodi kohelnud. Sellises komisjonis töötab mehhanism nii, et seal võib igaüks väita, mida tahab. Teine osapool peab siis selle väite täielikult ümber lükkama, tõenditega.

Komisjon tõi esile ka näiteid: näiteks see töötaja (Hannes Veskimäe – toim) ütles kohapeal, et Nordeas pole kombeks üldiselt teavitada otsest ülemust sellest, kui ei tulda tööle, et sa võid lihtsalt informeerida oma kolleegi. See oli midagi sellist, mis polnud eelnevalt materjalides kirjas. Komitee istungil Nordea ütles, et oodatakse küll otsese ülemuse teavitamist ja see on ka töökorra eeskirjas ja me pole nõus väitega, et see pole tavapraktika. Me ei toonud sinna oma töötajaid rohkem tunnistama ja pakkuma tõendusmaterjali.

Komisjon järeldas ju ka seda, et neile jäi sisse kahtlus, et võib-olla ei koheldud seda töötajat teistega võrdselt. Me pole selle seiskohaga nõus, siin on küsimus tõendusmaterjalis. Ja see pole kohtuistung seal. Me kaalume, mis on meie edasine tegevus sellega seoses. Meie oleme kohelnud kõiki võrdselt ja austusega ja nii ka selle töötaja puhul.

Olen aru saanud, et Hannes Veskimäe kaalub kohtusse minemist. Ma ei saa aga aru, miks inimene, keda koheldakse võrdselt teistega, peaks sellise teekonna ette võtma.

Ma arvan, et seda peate tema käest küsima.

Aga ma küsin Teie käest, mida Te arvate?

Ma ei tea. Mina pole kuulnud temalt selle kohta midagi.

Kas Teil on temaga omavahel mingi isiklik konflikt?

Ei. Minu põhimõte on kohelda kõiki austusega. Ja ka tema on sellise kohtlemise osaliseks saanud. Mina ei näe tema selliseks käitumiseks põhjust, ma ei tea, mis on tema motivatsioon. Minul pole ei tema ega kellegi teisega pangas mingit konflikti.

Kui Te tulite Nordeasse tööle, siis kuidas Teid vastu võeti? Oli ju enne Teid lühiajaliselt juht Andreas Laane, siis tulite Teie - jälle uus juht. Kas pangatöötajate tervitus oli soe või pigem jahe?

Minule jäi vastuvõtust hea mulje, kuid tajusin, et õhus oli ebakindlust. Leian, et see on inimlik ja normaalne, kui asjad muutuvad. Minu eesmärk oli inimestega tuttavaks saada ja neid tundma õppida. Tunda meie kliente ja et kõik mõistaksid, kuhu oma äris liikuda soovime. Juba pool aastat hiljem sain kinnitust, et inimestel on suurem kindlus meie eesmärkides ning nad on rahul Nordeas töötamisega.

Me oleme täiskasvanud organisatsioon ja selline täiskasvanud ettevõte elab üle ka mõne muutuse. Usun, et see muutus polnud väga suur draama.

Ja muuseas, mina tulin Nordeasse väljastpoolt, mitte peakontorist. Vahetult enne Nordea Eestiga liitumist polnud ma selle ettevõttega seotud.

Kui palju otsuseid Te saate ise teha ja kui palju Teile peakorterist ette söödetakse? Endine pangajuht Aivar Rehe märkis näiteks, et enamik suuremaid otsuseid tuli ikkagi peakorterist.

Teisi ma kommenteerida ei saa. Nordeal pole peakontori kontseptsiooni, me pole Rootsi pank, oleme Põhjamaade pank, kellel on siin filiaalid. Oleme nii opereerinud pikka aega. Oleme oma grupiga tihedalt seotud. Otsuste tegemine on väga lai küsimus, kas saad seda või toda asja ise otsustada.

Nordeas on kokku 35 000 inimest, ma ei usu, et sellises organisatsioonis tehakse individuaalselt otsuseid. Alati on grupi sees palju suhtlemist ja panga strateegia ei sõltu konkreetse panga juhist.

Mainisite, et Nordea on Põhjamaade pank. Olen olnud kirjavahetuses Nordea presidendi Hans Christian Riisega, kes on ka Nordea grupi ülese ametiühingu juht. Ta mainis, et mis puudutab töötajate ametiühinguid, siis siin on Eesti ja teised Põhjamaad erineva kultuuriga. Mida Te sellest arvate?

See kõlab minu jaoks teisiti, kui see, mida mina olen kuulnud. Kas võid mulle seda näidata? Ma ei saa seda nii kommenteerida. Ma pole temaga kunagi isiklikult kohtunud ja minule pole ta kohtumise ettepanekut teinud.

Olles töötanud Põhjamaade süsteemis, tean et see osa (ametiühingute tegevus – toim) on väga arenenud, ka Nordeas. See on igapäevane asi seal. Baltimaades on olukord muidugi teine, arengutase on siin teine. Ja see, et see nii on, polegi kellegi süü. See pole siia lihtsalt veel jõudnud. Kui see siia jõuab, siis on see igati okei.

Kas Nordeas on juba olemas uus inimene, kes jätkab Hannes Veskimäe algatatud töötajate ametiühingu tegevusi?

Me ei tea, me ei tea isegi seda, kui palju inimesi on sellega liitunud. Me ei tea. Oleme avatud koostööks ametiühinguga. 

Hetkel kuum