Virge Haavasalu • 2. november 2015
Jaga lugu:

Kas Türki tasub investeerida?

Avaron Asset Managementi analüütik Rain Leesi.  Foto: Andras Kralla

Eesti analüütikud ei soovita Türgi turgu vallutada enne, kui on selge, kas riik liigub autokraatia poole või võtab ette vajalikud reformid.

"Türgi valimistulemuste mõju finantsturgudele on lühiajaliselt küll positiivne, nagu võib näha ka tänasest tugevast tõusust nii aktsiates, valuutas kui ka Türgi valitsuse võlakirjades, kuid pikemaajalise mõju asjus oleme vähem positiivsed," ütles Avaron Asset Managementi analüütik Rain Leesi. 

Swedbank Investeerimisfondide fondijuht Ene Õunmaa sõnul võttis turg valimistulemused vastu suure üllatusega, kuna küsitlused ei ennustanud pikaaegse võimupartei Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võitu. Pigem oodati tema sõnul koalitsioonivalitsuse moodustamist, mis oli ka hindadesse sisse arvestatud. "Turg reageeris täna hommikul uudisele väga positiivselt, Türgi liir tugevnes euro vastu  üle 4% ja aktsiaindeks tõusis üle 5%. Rohkem tõusevad nende ettevõtete aktsiahinnad, mis on seotud valitsusega. Tõenäoliselt jagub positiivset meelestatust ka järgmisteks kuudeks, sest kaob poliitiline ebakindlus," uskus Õunmaa. 

Leesi ütles, et AKP saavutatud 316 kohta (esialgsetel andmetel) 550kohalises parlamendis on piisav, et moodustada tugev ühe partei valitsus, mis tähendab, et mitu kuud kestnud poliitiline teadmatus väheneb. "Pikemas perspektiivis on küsimus selles, milliseid reforme hakkab uus valitsus riigis tegema," toonitas Leesi.  

Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles, et Türgi suhtes on investoritel põhjust olla jätkuvalt konservatiivne, kuigi liiri 20protsendine nõrgenemine dollari suhtes on muutnud aktsiainvesteeringud atraktiivsemaks. "Riskid ja võimalused pole praeguse määramatuse juures vast kõige paremas tasakaalus, kuigi Türgi pikemaajaline kasvupotentsiaal on euroala keskmisest vähemalt kaks korda kõrgem. Tegemist on areneva eduka majandusega," märkis Palm. 

USA intresside tõus mõjutab ka Türgit

Palmi hinnangul on tulevast edu silmas pidades oluline, kuidas kavatseb uus valitsus elavdada majanduskasvu, tuleb toime 8%ni küündiva hinnakasvuga ja vähendab majanduse avatust kapitalivoogude riskidele. "USA eesseisev intresside tõus võib mõjutada eeskätt madalamate säästudega arenevate riikide valuutasid ja intressikulusid. Nende hulka kuulub ka Türgi," lausus ta. 

Palmi sõnul langes Türgi eksport septembris 14 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. "Kuigi majanduse väline tasakaalustamatus impordi 25%se languse tõttu väheneb, ulatub jooksevkonto defitsiit 5%ni SKTst. Sellele lisandub 1,6%ne eelarvedefitsiit, mis teeb majanduse haavatavaks kapitalivoogude muutustele," rääkis ta. 

"Pikemas perspektiivis on Türgi majandusel potentsiaali kasvada üle 3% tempos, mis tähendab, et ka ettevõtete sissetulekud kasvavad kiiremini. Tööpuuduse määr on praegu 10,6% tasemel, seega töökäsi jätkub ja hinnatase on ekspordi arendamiseks soodne," lisas ta.

Kokkuvõttes teeb nõrgem valuutakurss Palmi hinnangul küll investeeringud Türgi aktsiaturule senisest atraktiivsemaks, kuid samas tuleb investoril arvestada keerulise geopoliitilise keskkonnaga. "Leiab paremaid investeerimisvõimalusi, arvestades aktsiahindade taset ja riske," uskus ta. 

Teel paremuse või autokraatia poole?

AKP on teinud väga palju Türgi majanduse arendamiseks ja stabiilsuse suurendamiseks, aga viimasel viiel aastal on Leesi hinnangul reformid soiku jäänud ja majandus on kaotanud konkurentsivõimet. Seetõttu on majanduskasv aeglustunud.

"Iseenesest on AKP-l nüüd parim aeg teha vajalikud, kuid rahva silmis ebapopulaarsed reformid, sest järgmised neli aastat on Türgis valimistevabad. Nelja-aastane aken peaks olema piisav, et teha pikaajalise perspektiiviga reforme ja lõigata selle vilju juba järgmistel valimistel," uskus Leesi. 

Kõik sõltub Leesi sõnul sellest, kas riigis on piisavalt poliitilist tahet või kaldub asi üha rohkem autokraatia suunas. President Erdogan, kes on üks AKP asutajatest, on Leesi sõnul väga selgelt väljendanud ambitsiooni muuta Türgi riigikorraldust parlamentaarsest presidentaalseks.

Leesi märkis, et AKP kohtade arv uues parlamendis ei ole küll piisav, et põhiseadust muuta, kuid arvestades, et neil on puudu vaid 14 häält, on siiski arvestatav tõenäosus, et nad leiavad piisavalt toetust.

Reformide ootel

Leesi sõnul on võimu veelgi suurem koondumine ühe partei kätte halb. Türgi õigus- ja kohtusüsteemi ning seadusandluse adekvaatsus on viimastel aastatel muutunud kaheldavaks, mis ei välisinvestorit just ei julgusta, ütles ta.

Seetõttu on Leesi sõnul tähtis jälgida, millised reformid võtab loodav valitsus ette järgmise 6-12 kuu jooksul. "Kui astutavad sammud taastavad riigi institutsioonide usaldatavust ja aitavad kaasa majanduse pikaajalisele konkurentsivõimele, näeme Türgi majanduses ja aktsiaturgudel märkimisväärset potentsiaali. Kui aga suund võetakse selgelt autokraatia suurendamise poole, on riigi majandusväljavaade pigem kesine," ütles ta. "Seega praeguste valimistulemuste põhjal meie oma Türgi investeeringuid oluliselt ei muuda."

Swedbanki Ida-Euroopa aktsiafondi portfellist on Õunmaa sõnul üle 56% investeeritud Türgi ettevõtetesse, fondi suurim positsioon on gaasifirmas Aygaz. Fond jätkab tema sõnul Türgi kõrge osakaalu hoidmist. "Kohe valimiste järel ei plaani me portfellis suuri muudatusi teha, ettevõtete valimisel lähtume eelkõige nende põhinäitajatest," ütles fondijuht. 

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum