Kinod panevad miljoneid mugavusse ja kvaliteeti

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 24. november 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinod panevad miljoneid mugavusse ja kvaliteeti
Apollo kino juhi Mauri Dorbeki sõnul investeerib ettevõte helisse ja pilti 2,5 miljonit eurot. Foto: Andres Haabu
Mitte kunagi varem pole niivõrd palju inimesi Eestis kinos käinud kui möödunud aastal - 100 elaniku kohta tehti 198 kinokülastust. See sunnib Eestis tegutsevaid kinosid aina rohkem investeerima ning laienema ja panustama nii sisusse kui ka tehnikasse.
2013. aastal alustanud Apollo Kino OÜ on kinoturul kenasti kohanenud ning võtab jõudsasti turgu. Lisaks Pärnu kinole omandas Apollo Solarise kino ning avab veebruaris oma kolmanda kino Mustamäel ning kahekordistab töötajate arvu.
Kinohiidude tulemused erinevad mitmekordselt
Apollo Kino OÜKäive 867 756Kasum 47 478
Forum Cinemas AS (Coca-Cola Plaza)Käive 8 522 313Kasum 757 581
Must Käsi 2 OÜ (Sõprus)Käive 143 192Kasum 29 135
Allikas: 2014. aasta majandusaruanded
Revolutsioon tehnikas, mitte suuruses
Apollo investeerib selle aasta lõpus ja järgmise alguses Mustamäe kino ja Solarise kino tehnikasse 2,5 miljonit eurot. Kino juhi Mauri Dorbeki sõnul hõlmab suur osa investeeringust sisuliselt heli ja pilti. Apollo paigaldab uued Barko 4K laserprojektorid, helisüsteemid ja ekraanid. Kui jätta tehniline jutt kõrvale, muutub edastatav pilt sügavamaks. Must on rohkem must, valge rohkem valge, pilt on selgem ning kõik efektid inimesele hoomatavamad.
Dorbek selgitas, et kui heli oli alguses mono, siis stereo, seejärel surround ja 5.1, siis nüüd on kätte jõudnud ruumilise heli aeg. Kinokülastaja tunnetab heli nii, kuidas filmitegija on selle seadistanud. Uus kvaliteet pildis ja helis muudab vaatajale filmis toimuva tõepärasemaks.
Kui 2,5 miljonit läheb ainult kinotehnika peale, siis Mustamäe avatava kino täisinvesteering on Dorbeki sõnu suurem. Ta rõhutas, et lisaks pildile ja helile tuleb arvestada ehituse endaga, toolidega, heli tuleb isoleerida jne.
„Kinod ei lähe oluliselt suuremaks, vaid oluliselt mugavaks,“ nentis Dorbek. Ta lisas, et nn hipsterkinodel nagu Sõprus ja Artis on kindlasti oma koht, ent tema hinnangul on ilma Hollywoodi filmideta päris keeruline elada.
Apollo Kino investeerib 2,5 miljonit eurot
Apollo kino investeerib 4K-laserprojektidesse. Balti riikides esimesed Barco projektorid tagavad laserterava pildi ja erksad värvid, kuni 56 000-luumenilise valgusvoo ning suurenenud kontrastsuse suhtega. Koos uuendusliku protsessoriga on projektorid võimelised 4K-filmide puhul näitama 60 kaadrit sekundis ja suudavad kuvada 4K-kvaliteedis ka 3D-filme. Uue põlvkonna Dolby Atmos CP850 helisüsteem loob liikuva heli, mis ringleb ümber publiku selliselt, et vaataja tunneb, nagu kogu filmi tegevus toimub tema ümber. Süsteem võimaldab 64 erinevat kõlarivoogu ning automaatne kalibreerimine tagab igale filmile püsiva kõrgel tasemel heliesituse.
Coca-Cola Plaza investeerib 1 miljon eurot
Forum Cinemas on sel aastal investeeritud Coca-Cola Plazasse üle miljoni euro, mida saab kogeda uues SCAPE saalis. Selle aasta juunis avas Coca-Cola Plaza uue kinosnäkipoe ning on palju panustanud e-süsteemide arendusse. Investeeringud kinode uuendusse ja ka laienemisse jätkuvad kindlasti tulevastel aastatel. Lähima 2-3 aasta jooksul on kindel plaan rajada vähemalt veel üks kino Tallinnase ja teine Tartusse.
Ka Forum Cinemas ASi juhi Krstjan Kongo kinnitusel liigub kino pigem kvaliteetsema ja mugavama elamuse pakkumise suunas, ent ta ei välista ka suurust. Üha olulisem on lisaväärtuse pakkumine. Muu hulgas märkis ta, et nii suurt kino, nagu on Coca-Cola Plaza, Eestis enam keegi ehitama ei hakka. Sel aastal on Coca-Cola Plaza investeerinud kino ja tehnika uuendustesse üle miljoni euro.
Cinamon kino ja IMAX Kosmos kinojuht Mare Vanaselja märkis, et kino Kosmos IMAX tehnika saab selle aasta lõpus astaseks ning on endiselt väga kaasaegne kinosaal. Ka Tartu Cinamon sai täielikult digitaliseeritud aasta tagasi. Investeeringumõtteid mõlgutatakse, ent neist on Vanaselja sõnul veel vara rääkida.
Hipsterkino ujub vastuvoolu
Sõpruse kino viis aastat tagasi taaskäivitanud Indrek Kasela sõnul panustab hipsterkinona tuntud Sõpruse põhiinvesteering ekraanil näidatava sisu kvaliteeti. „Väärtfilmikinod elavad mingis mõttes uuestisündi oma kinoliku atmosfääriga. Kuna kodus saab ka 3D-plahvatusi vaadata, otsib teadlikum publik midagi vaimule ja hingele,“ kommenteeris ta.
Ka Kasela märkis, et kui suuremaks minna ei ole mõtet, siis proovitakse kliendile müüa pigem rohkem limpsi ja popkorni ning ahvatleda parema heli ja efektidega.
Tallinn on aga Kasela sõnul heas mõttes hipsterlik, sest ainuüksi Sõpruses käib aastas üle 50 000 inimese, mis ületab eksperimentaalteatrite publiku arvu. Sõprus on tema sõnul Eesti ainus kino, kus näidatakse aasta ringi uusimaid dokumentaale ning maailmakino retrospektiive.
Coca Cola Plaza juht Kristjan Kongo sõnul investeeris kino SCAPE saali ligi 1 miljon eurot.Foto: Andres Haabu
Teised linnad on perspektiivikad
Kui mõni aasta tagasi märkis Forum Cinemasi juht Kongo, et Tallinnast välja pole mõtet kino ehitada, siis nüüd on Apollo teist teed läinud. Lisaks Tartule on kino ehitatud Pärnusse ja peatselt hakatakse tegutsema ka Narvas.
Kongo märkis, et Forum Cinemase strateegia on pigem laienda jõuliselt kogu Baltikumis, nii olemasolevate kinode ja linnade mõttes kui ka võimalusel sisenda uutesse linnadesse.
Apollo juht Dorbek märkis, et pärast Pärnu kino tulekut vaatasid kõik teised linnad, et neile on samuti kino vaja. Narvas hakkab Apollo kino tegutsema 2016. aasta aprillist. Tartus tuleb Mustamäe kinoga sarnane Lõunakeskusesse, kuhu plaanitakse kuus saali.
„Kino ei saa ehitada igale poole ja ta vajab selgelt linna ja ühiskonna heakskiitu. Kino vajab eraldi ruume, mis on selleks ehitatud,“ selgitas Dorbek. Ta märkis, et nii päris ei saa, et proovime kuhugi kino teha ja kui välja ei tule, siis teeme H&Mi.
Dorbek meenutas, et Apollo ei tulnud turule tühjalt kohalt, vaid seetõttu, et oli selge seisak. Praegu üritab Apollo kinoturgu muuta atraktiivsemaks ning luua kliendile rohkem võimalusi. See tähendab, et kinoäri on ühisel turul kogu meelelahutusäriga ning tuleb leida võimalus, et vaba aja sisustamisel eelistaks inimene kino. Seetõttu on ka Solarise kino osa suurest meelelahutuskomplektist ning ka Lõunakeskus paistab silma laia meelelahutusvalikuga.
Tõde kinopileti hinnast
Dorbeki sõnul nende investeeringud tavapileti hinda ei tõsta. Küll aga peab lisaluksust sooviv külastaja veidi rohkem välja käima. Näiteks Mustamäele rajatavas kinos saab vaadata filme lamavas asendis, kõikidesse saalidesse tuleb kaks sissepääsu ning ülemistel premium-korrustel on rohkem jalaruumi, rohkem liikumisruumi, saali saab tellida süüa ja juua. See muudab kindlasti pileti hinda veidi kallimaks, ent Dorbeki kinnitusel ei tähenda see kordades kasvu.
Kongo usub, et piletihind sõltub järgmisel aastal suuresti üleüldisest majanduse käekäigust ja tarbijate rahakoti suurusest, ent suurt hüpet ei oota ka tema. Ta lisas, et Eestis on kinopileti hind põhjanaabrite omast pea poole soodsam, kuid sellest hoolimata on Eesti kinod oma kvaliteedi tasemelt konkurentsivõimelised ning suudavad kohati pakkuda naaberriikidest kõrgema tasemega kinoelamust.
Kui gigandid lubavad piletihinda oluliselt mitte muuta, ennustab Kasela siiski kallinemist. „Suurkinodel on investeeringud vaja tagasi teenida. Mujal on väärtfilmid kallimad, meil odavamad, proovime seda suhet säilitada. Samas oleme alustanud väga edukalt koolidele haridusliku hommikuprogrammi pakkumist, seal jääb piletite hind 2-2,5 euro kanti,“ selgitas ta.
Maailm versus Eesti
Kino kasvab nii Eestis kui ka mujal maailmas. „Vaatajate numbrid isegi kasvavad, kuna kino on siiani kõige odavam ja kättesaadavam meelelahutus. Meil saab ühe pileti eest pool kokteili või ühe õlu, nii et igal juhul on kino tervislikum meelelahutus,“ selgitas Kasela. Muu hulgas rõhutas ta, et Eesti kinopidajad on südamega inimesed ning proovivad inimestele näidata kvaliteeti kvaniteedi asemel. Eestis näidatakse tema sõnul oluliselt rohkem väärtfilme kui naabrite, soomlaste juures.
Siin on tema hinnangul oma osa ka PÖFFil, mis oma mastaabilt on suurem kui mis tahes naabrite filmifestival. „Publik on kultuursem ning võrreldes kodumaise televisiooniga, mis on katastroofiliselt idiootne, on kinode tase ikka väga kõrge,“ kommenteeris Kasela. Mujal on tema sõnul teleseriaalide võidukäik võtnud kinodelt palju publikut ära, sest inimesed vaatavad otse internetist. Sellest hoolimata ootab Kasela järgmiselt aastal 5 kuni 10 protsenti vaatajate arvu kasvamist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum