Marge Väikenurm • 23. detsember 2015
Jaga lugu:

Milline inimene on aasta ärimees?

Graanul Investi suuromanik ja juht Raul Kirjanen ei arva, et juhid on eksimatud.   Foto: Raul Mee

Aasta ärimees, Graanul Invest grupi juht ja omanik Raul Kirjanen peab end ekslikuks, mida ükski ametikoht ei muuda.

Ajal, kui investeeringud on Eestis aastakümnete põhjas, paistavad silma Euroopa suurim pelletitootja Graanul Invest ning selle juht ja suuromanik Raul Kirjanen, kes ettevõtet jõuliselt laiendab. Julgus ja tulevikunägemus tõid talle tänavu Äripäeva tiitli aasta ärimees.

Meedias on Kirjanenist kujunenud pilt kui edukast, kuid tagasihoidlikust pelletifirma suuromanikust, kes hoiab teadlikult madalat profiili. Nüüd on näiline jää pragunemas. Ehkki ta on nõus intervjuuga, tõmbab ta jooned enne kohtumist otsustavalt paika - et ta ei pea end avaliku elu tegelaseks, eraelust juttu ei tule.Tagasihoidlik uhkus tehtu üle

"Olen meedias viimasel ajal rohkem, sest mul on tunne, et Eestis hakkab õhkkond ettevõtlus- ja riigitasandil sumbuma, mis on pannud mind oma seisukohti avaldama. Meie firma on kasvanud suureks ja sellega kaasneb ka vastutus metsasektori eest sõnavõtmisel," selgitab Kirjanen Tallinna kontori koosolekuruumis.

Graanul Investi kontori sisekujunduses on sümboolselt kasutatud väga palju puidumotiivi. Kirjaneni selja taga, hallile betoonseinale kinnitatud riiulilt torkavad silma värvilistes rahvamotiivides kujukesed. Lauale tõstetud kausis on Kalevi-nimelised kommid, mille järele Kirjaneni käsi intervjuu ajal paar korda sirutub. Need eestlaslikud detailid meenutavad eri ettevõtjate, ka pangandusinimeste uhkustundega rõhutatut: "Kui palju on meil ettevõtteid, mis on Euroopa suurimad?". Eesti kapitalil põhinev firma on tipus.

"Ma ei ole kunagi edetabeleid tõsiselt võtnud. Graanul Investiga juhtunu on üle 600 inimese töö," jätab Kirjanen tahaplaanile edevuse, mida temas enda kinnitusel polegi.

"Olen suhteliselt põikpäine, aga ma ei ole kunagi mõelnud, et minu sõna peab maksma positsioonist johtuvalt. Mul on selge visioon, aga kui kellelgi on mõni teine mõte, siis kuulan," ütleb Kirjanen, kes on elu jooksul näinud väga erinevaid juhte, mis on talle õpetanud üht. "Kõige kehvem inimese omadus on, kui oma rumalust peetakse suurimaks tarkuseks - see on kehvade tagajärgedega. Juhid ei ole teistest inimestest erinevad. Huvitav on aga vaadata, kuivõrd hea võib olla juhina inimene, kellest seda ei oodata."

Vabandust julgeb Kirjanen paluda, vigu tunnistada. "Me kõik teeme vigu, olgu visiitkaardil kirjas tegevjuht või mõni teine ametinimetus. See on loomulik," nendib ta ja muheleb, kui kõlab küsimus, kas aja jooksul on ta hakanud harvem eksima. "Ma loodan. Vead tulevad välja pika aja peale."

Graanul Invest on business to business äri. Maailmas on ettevõttel kümme klienti ja suur hulk koostööpartnereid. "Et Graanul Investi nimi oleks kõigile tuntud, ei ole eesmärk omaette," märgib ta veel.

Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla

Raul on kõige õnnelikum juht. Teda ümbritseb meeskond oma ala spetsialistidest, kes teda toetavad, aga ka kammitsevad ja ei lase reaalsusest liiga kaugele lennata. Ta kipub ikka kümne aasta taha vaatama, mis tundub meeskonnale hägusana. Oleme üritanud teda viie aasta piires hoida.

Nii mõnessegi konkurentide ülesostmisesse on Graanul Investi tegevtiim suhtunud konservatiivselt. Raul on siis olnud visionäär ja julgustaja, kes on lisanud pika pilgu - kannustanud oste ja tehinguid tegema. Võib-olla muidu oleks mõni tehing ära jäänud, sest on neid, mida tegime majanduslikult viletsal aastal, kus ka ümbritsev maailm oli kaoses. Selline oli aasta 2008, kus meie hoopis laienesime ülesostuga. Tagantjärgi on need sammud ennast õigustanud.

Riskid on enne tehingut teadvustatud. Raul on alati üritanud luua win-win olukorda, kutsunud kaaspartnereid samme läbi mõtlema. Mitte nii, nagu paljud äritegijad käituvad: teevad kähku tehingu ja siis vaatavad, mis saab. Raul leiab, et kui kõikides punktides ei saa kokku lepitud, ei ole ka mõtet tehingusse minna.

Meil ei ole ülemuse-alluva suhteid, vaid meeskonnasuhted, mis laienevad ka väljaspoole tööd. Kui kunagi alustasime, siis meie jaoks oli äri pigem selleks, et oleks fun. Täna on funi vähemaks jäänud, aga üritame seda mitte kaotada.

Pingelistes olukordades jääb Raul rahulikuks, ma ei ole teda kunagi häält tõstmas kuulnud.Raul on ekstarvert. Introvertidel on oma arvamus, aga nad ei lähe seda kohe avaldama, nii et pigem on ta ekstravert. Kui ta näeb, et asjad on valesti, siis avaldab arvamust."Osula Graanuli tehase juht Margus Milk

Raul on sõnapidaja, usaldab meeskonna kõiki lülisid, annab iseseisvust ja toetab. Tema jaoks ei ole ainult positsiooniga inimesed tähtsad. On juhte, kes armastavad vaid teiste juhtidega lävida, temaga sellist asja ei ole. Ta ei kõnni töölistest tuimalt mööda. Rauli stiil ei ole ka ümber nurga jutu ajamine, mis on tänapäeva ühiskonnas väärt omadus. Raul on suhtlemise, vaba vormi ja võrdväärsuse etalon. Suurepärane juht.Ettevõtja Jüri Mõis

Raul on lihtne ja loogiline. Maamees, sõuelemente ei ole. Tema stiil on: räägime jutu ära ja lähme eluga edasi. Ettevõtjate lapsed käisid samas lasteaiarühmas, ka on üks Kirjaneni äripartneritest Mõisa naaber.

Leedu firma varustusjuht Mindaugas Puodžiūnas

Grupp astub suurte sammudega edasi. Keegi poleks meil uskunud, et grupil nii hästi läheb. Ja me ei kasva mitte aastate, vaid lausa kvartalitega. Raulile on kingitud oskus näha tulevikku, ta on ärimees suure algustähega.

Üksuste juhid peavad ise hakkama saama

Kirjanen ei aja näpuga järge töötajate juhendamiseks ning tehasetöölistega suhtleb kui võrdne võrdsega. "Mul ei ole probleemi suhtlemisel. Igal nii-öelda mutril on masinas oma ülesanne. Osa neist võivad paista suuremad, teised väiksemad, aga kõik nad peavad olema hästi täidetud, et ettevõte töötaks," teab Kirjanen, olles tehastes siiani töötavate inimestega õlg-õla kõrval firmat algusaegadel üles ehitanud. "Täna on probleem, et eemaldud neist inimestest ajapuuduse tõttu, ei ole võimalik tegeleda muredega tootmise tasemel."

Läti ja Leedu firmade ning tehaste juhte ta ei õpeta - kohalikud asjad on kohalike teha. "Me ei arva Tallinnas, et oleme Leedus targemad kui leedukad."

Tehinguid sõlmides on ta täpne ja mõtleb detailidele. Võimalikke probleeme on lihtsam läbi rääkida enne tehingu tegemist, mitte pärast, kui nägemused lahknevad. Paks pahandus on siis juba käes. "Äris on vähe probleeme, mis on ühe poole omad. Tegelema peaks positiivsete, mitte negatiivsete asjadega, sest aeg on piiratud."

Firmast lahkumise aeg on ilmselt käes, kui sisse poeb tunne, et keegi teine suudab firmasse rohkem panustada, oletab Kirjanen. Pelletiäris tegutseb ta 16. aastat, Graanul Investis sai mullu täis dekaad.

Lubadusi tuleb pidada

Kolm soovitust poliitikule

1. Ära murra kokkuleppeid

Kokkuleppeid ei ole vaja sõlmida, kui ei tea, mida täpselt teha tahad. Kui lepped on tehtud, ei tohineid murda. Pikalt kehtis ressursitasude süsteem, millel oli kindel tähtaeg. Järsku oli riigil raha vaja. Tuhka sellest kokkuleppest: tõstame (näiteks ressursitasude tõus 2013. aastal). Normaalne riik ei tohiks seda endale lubada.

2. Muuda majanduskeskkonda aeglaselt

See on pikk protsess, mida ei tohi meeleheitlikult üle öö tagant kiirustada. Rapsimine ei too kellelegi kasu. Tuleb teha analüüse, pidada arutelusid. Muutusi peab tegema pika etteteatamisega, mis ei ole kolm ega kuus kuud, vaid kolm-viis aastat.

3. Mõtle kaugemale tulevikule

Riik peab mõtlema, millised tagajärjed ootavad Eestit 25 aasta pärast, kui demograafiline olukord üllatuslikult ei parane. Palju meid siis on ja kuidas inimesed elavad, kui samamoodi edasi liigume? Mis saab maaelust? Kas paneme maakoolid kinni, sest neid on kallim üleval pidada? Kas siis noor pere hakkab lapsi maakonnakeskusesse kooli vedama? Nad kolivad Tallinna. Excelit on lihtne teha, aga tagajärjed on valusad. Kõige hullem, et paljud otsustajad arvavad, et kõik on hästi.

Allikas: Raul Kirjanen

Sihitult triiviv riik

Kui eraelu pole jututeema, siis majanduspoliitika paneb teda elavnema. Kirjanen pole varjanud, et suhtub Eesti majanduspoliitika hetkeolukorda kriitiliselt. Suurim etteheide riigile on plaani puudumine. Kirjanen ei mõtle sellega aastaks või mõneks kuuks paikapandut, vaid plaani, mis näitaks, mis saab Eestiga aastaid hiljem.

"Mis saab kümne aasta pärast? Kui küsida valitsuselt või Eesti Pangalt, milline on Eesti aastal 2025, siis ma ei tea, et vastust oleks. Kuidas demograafilised protsessid hakkavad meid mõjutama, Euroopa Liidu asjad? On meeletu hulk arengukavu, mis tehakse valmis ja pannakse kuhugi ära," imestab Kirjanen, oodates riigilt analüüsi.

Kümne aasta pärast, kui rahvaarv senises tempos kahaneb, napib tööjõudu, mille ennetamiseks peaks juba praegu samme astuma. Olgu selleks sotsiaalsüsteemi kokkutõmbamine või mõtlemine, kas tööjõudu sisse tuua Aasiast, Aafrikast või Ukrainast.

"Võib-olla need on poliitikutele ebameeldivad teemad, kuid nendega tuleb tegeleda, sest kui probleemid ühel päeval sülle potsatavad, on hilja," leiab Kirjanen, kelle rahvusvahelise ettevõtte edu ongi enim taganud oskus ette mõelda. Näiteks tänavu investeerib ettevõte asjadesse, mis toovad tulu kolme aasta pärast.

"Ettevõtjale on Eestis ettenähtavus ähmane: mina ei oska öelda, mis maks järgmisel aastal tuleb. See on üllatus. On kehv, et ei ole mudelit, mis aitaks rehkendada, kui palju meil järgmisel aastal ja viie aasta pärast raha vaja on ja kust see tulla võiks. Konflikt raha jagamishuvi ja rahahulga vahel muudkui käriseb."

Investorid ootavad sihti

Konkreetne pikaajaline plaan süstiks usaldust välisinvestoritesse, kelle raha meie ettevõtted vajavad. "Peaks rääkima konkreetselt pikaajalisest plaanist ning kinni peaks ka sellest pidama, mitte nii, et kolm kuud hiljem tehakse ristivastupidine otsus," viitab Kirjanen riigi muutlikule meelele, mis teeb investorid kartlikuks.

"Valitsuses olgu sotsiaaldemokraadid, reformierakondlased või vabaerakondlased, aga ettevõtteid ei tohi tõmmata päevapoliitikasse, muidu ei tulda Eestisse investeerima."

Kas Graanul Invest valis seega õige tee, laienedes teistele turgudele (Eestisse tuleb umbes üks protsent kogu toodangust)? "Jah, kui oleksime Eestis, siis täna me siin ei räägiks. Eestis ei ole halb äri ajada, siin on palju positiivset, aga peaksime mõtlema, mida saaks teha paremini, aga seda ei saa teada, kui pole mudelit, kust näeksime, millised protsessid ja millal meid mõjutavad," tõdeb Kirjanen.

Aasta ärimees

Äripäeva iga-aastane tunnustus aasta kõige silmapaistvamale ärimeheleNominendid valivad toimetuse ajakirjanikud, finalistid ja võitja valivad välja Äripäeva toimetajad. Lisaks selgub ka lugeja lemmik.

Esimese tiitli pälvis 1993. aastal Andres Sarri.

Eelmisel aastal võitis idufirma GrabCad üks asutaja Hardi Meybaum.

Eesti tammub paigal

Veel võiks Eesti eeskuju võtta USAst, mille suursaatkond kutsus läinud aastal üle maailma 1600 ettevõtet Washingtoni, tutvustamaks Ameerikasse investeerimist. Kohal käis ka Graanul Invest.

"Ameerika näeb nii suurt vaeva, et kaasata investoreid. Konkurents on investeeringute pärast maailmas väga tihe, aga meie oleme rongist maha jäänud. Meil on Eestis tuhandeid analüütikuid, mina olen lihtne puiduärimees," muigab Kirjanen, "aga näen igapäevaelus, et reaalsus, milles elab meie poliitiline eliit ja kus ettevõtjad, on meeletult erinevad."

Haigutav lõhe kahe maailma vahel on kriisist alates vaid süvenenud. Kirjanenile meenub endise peaministri Andrus Ansipi tsitaat aastast 2008: "Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada."

Ansipi sõnad olid tema sõnul väga kõnekad. "Näitasid lõhet. Ettevõtted pidid koondama, aga riigi juhtivpoliitik ütles, et teda see absoluutselt ei huvita. Nii on vaid jätkunud. Poliitilisest debatist kuuled statistikast, mille järgi oleme kõiges absoluutses tipus, aga inimesed lahkuvad Eestist, rahulolematus ja maksud kasvavad," kirjeldab Kirjanen.

Ta lisab: "Kõige hullem, et paljud otsustajad arvavad, et kõik on hästi. Kui riigipead otsustavad midagi plaani põhjal ja eksivad, siis on see väga okei, aga on tükkmaad halvem, kui midagi ei otsustata, sest ei ole pikaajalist plaani ja ei taheta võtta vastutust. Valitsuses on noored mehed-naised, kes võiks mõelda tunduvalt avatumalt. Eestis võiks olla rohkem initsiatiivi."

Äri tehakse golfirajal

Stressi ja väsimust peletab Kirjanen golfi mängides, Ameerikas on see vajalik nipp äritegemiseks. "Äri teevad inimesed. Kui istud koosolekulaua taga, kus ühel ja teisel pool on kümme inimest, siis seal ei tehta kunagi äri. Golfi mängides on hea seda teha. Rahulik tempo, saab juttu ajada ja äripartnerit tundma õppida. Vahva mäng, soovitan," naeratab Kirjanen.

Kaks-kolm päeva nädalas välismaal tööasju ajav Kirjanen on reisimisega harjunud, kuigi on üks tüütu miinus. "Olen hommikuinimene, aga soovin igal hommikul kell neli, et vähem reisimist oleks," läheb Kirjaneni nägu taas naerule, mõeldes hommikutele, mil tuleb kell kuus lennukis olla. "Aga see, mida teen, meeldib mulle ja on põnev."

Kirjanen kasvatab abikaasaga kolme last. Selle aasta detsembris puhati koos lastega Tais, enne seda käidi laste koolivaheajal Dubais. "Mul ei ole endaga konflikti, kui olen puhkusel ja on vaja töömeilile või kõnele vastata. Ükski kristallkauss seetõttu ei purune," ütleb Kirjanen, püsides eraelu teemal napisõnaline, kuid tunnistab, et ei oota lastelt enda jälgedes sammumist. "Lapsed käivad oma teed. Kõik, mis neid tulevikus õnnelikuks teeb, on väga hea."CV

Raul Kirjanen

13.06.1976Abielus, kolme lapse isa

Haridus

1994-1998 Tartu Ülikooli õigusteaduskond1983-1994 Tallinna Inglise Kolledž (end. Tallinna 7. Keskkool)Töö1994-1995 Tallinna Tehnikaülikooli raamatupidamisosakond, assistant1995-1996 Hommikuleht, Tartu korrespondent1996-1999 Advokaadibüroo Heek, advokaadi abi, hiljem advokaat1999-2003 AS Tuulepargid, tegevjuht1999-2003 AS Hansa Graanul, nõukogu esimees2003- … AS Graanul Invest, asutaja ja tegevjuht2008- … Fulghum Graanul Inc. Company, juhatuse liige

Lisainfo

2003-2009 Niitvälja golfiklubi, president ja juhatuse liige2006-2009 Eesti Golfi Liit, juhatuse liigeAasta Ärimees 2015 finalistidViljar Arakas

Efteni Capitali juht ja üks omanik. Tema juhitud firmad on viimaste aastate jooksul jõuliselt Eesti, Läti ja Leedu ärikinnisvarasse investeerinud ning kasvatanud tänavugi ettevõtte varade mahtu enam kui veerandi võrra. Üks silmapaistvamaid tehinguid oli sel aastal ligi 50 mln euroga Tallinnas Radissoni hotelli ostmine.Eften Capital kerkis kiire kasvuga järgmise aasta veebruaris avaldatava Äripäeva kiiresti arenevate ettevõtete ehk Gaselli TOPi, grupi ettevõtetest Eften Kinnisvarafond (endine Eften Kinnisvara) võitis tänavu Äripäeva Kinnisvarafirmade TOPi.Raul Kirjanen

Euroopa suurima pelletitootja Graanul Investi juht ja üks omanik. Ettevõte on tänavu jõuliselt tegevust laiendanud ning investeerinud ajal, kui teised seda ei tee ning investeeringud aastakümnete madalaimas seisus. Graanul Invest ostis tänavu näiteks Läti suurima pelletitootja ning poole Eesti ühest suuremast metsaomanikust Roger Puit.

Äripäeva Rikaste TOPis oli ettevõtja tänavu 141,6 mln euroga kaheksandal kohal.Margus Linnamäe

Eesti võimsamaid ja mõjukamaid ettevõtjaid, ainuüksi talle kuuluva Magnumi kontserni aastakäive ületab 300 mln eurot. Lisaks viimastel aastatel ostetud meediaärile Eesti Meedia ja BNS on apteegi- ja kinnisvaraärimees jõuliselt ka veterinaarravimite ja lemmikloomakliinikute turule sisenenud. Lähiaastail võib talle kuuluv kaubamärk Pet City turust enam kui kolmandiku haarata.

Äripäeva Rikaste TOPis oli ettevõtja tänavu 146,7 mln eurose varaga seitsmendal kohal.Thomas Padovani

Tallinna magala korteris sündinud ning kolme aastaga Eesti edukaimaks firmaks kerkinud, internetis reklaamimüügilt teeniva AdCashi asutaja ja üks omanik. Ettevõte on mõne aastaga rajanud filiaalid üle maailma ning kavatseb tänavu töötajaskonda poole võrra kasvatada. Padovani tegeleb firma väärtuse miljardi dollarini kasvatamisega, mis viiks ettevõtte nii-öelda ükssarvede klubisse, kuhu kuuluvad miljardilise väärtusega idufirmad. Hetkel on neid ca 140.

Äripäeva Rikaste TOPis oli ta tänavu 46,7 mln eurose varaga 55. kohal.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum