Kiirustamine segas tööd
Luik aga ütles, et on seisukohal, et tema kaitsealune Roman Manko pole pannud toime talle ette heidetud tegusid. „Kõigepealt pean tutvuma kohtuotsusega, et vaadata kohtu põhjendusi ja järeldusi ning seejärel saan kindlasti kaitstavaga kokku. Pärast seda hakkame koostama apellatsioonikaebust,“ ütles ta.
Luik märkis, et neil polnud prokuröri kiirustamise tõttu võimalust piisavalt tõendeid koguda. „Näiteks selle väidetavalt Süürias viibiva isikuga (Ivan Sazanakov – toim), keda on võimalik kätte saada, soovisime videosilla vahendusel ühendust võtta, et ta üle kuulataks. Seda võimalust meile ei antud,“ sõnas ta.
Vaik aga ütles, et Abdurrahman Sazanakov on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ning selle kaudu ongi prokuratuur üritanud teda tabada, et ka teda kohtu ette tuua, kuid see pole õnnestunud.
Tõendeid pole
Luik ootas Roman Manko kohta õigeksmõistvat otsust. „Vaadates, mida talle ette heidetakse ja millega seda tõendatakse, pole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks kellelegi raha maksnud. Tõsi, ta suhtles väidetavalt Süürias oleva isikuga (Ivan Sazanakov – toim), kuid kas väidetava kurjategijaga suhtlemine on kuritegu? Minu arusaamist mööda mitte. See võib olla lihtsalt eetiliselt taunitav,“ ütles Luik.
Ta lisas, et pole ka ühtegi tõendit, mis tõestaks, et tema klient Manko teadis, et Sazanakov on Süürias ja millega ta seal üldse tegeleb. „Prokuratuuri esitatud nendevahelisest kirjavahetusest on näha, et Manko teadis, et ta on Egiptuses ja õpib araabia keelt.“
Luik ei olnud siiski arvamusel, et tegemist on näidist loova protsessiga, kuigi nõustus, et see on esmakordne omataoline juhtum.
Kaitsjatel on nüüd kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva aega see edasi kaevata.