Maksupõgenikul lühikesed jalad

“Näiteks IT-firma registreering on Lätis ja töötajad Eestis, ka juhatus ja pakutavad teenused. Kuna tegevus on Eestis, siis peaks püsiva tegevuse maksu- ja tolliametis registreerima,” kirjeldas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. “Kui siin makstakse palkasid, tuleb see deklareerida. Kui tekib kasum ja seda jagatakse, tuleb sellelt maksud maksta. Kahes riigis toimetamine ei ole lihtne.”

Maksuameti jaoks tõusis teema teravamalt päevakorda, kui hakkasid kõlama üleskutsed registreerida Eesti ettevõtteid Lätti, kus on madalam maksukoormus – tuntud rohkem maksuimena. “See jättis ettevõtjale vale mulje. Lähen sinna ja olengi Eestis maksukohustusest vaba ning elu läheb veel roosamaks,” ei hoidnud Liivamägi muhelust hääletoonis tagasi. “Kui võtta Norra ja Rootsi näide, siis nad kontrollivad ka perioode seitse ja kaheksa aastat tagasi. Tulevad pikaajalise viitega ja siis on intressid päris suured. Näeme ettevõtjate muret.”

Mõned ettevõtjad loodavad, et info kahe riigi maksuametite vahel ei liigu, mis aitab ka makse vähendada. “OECD ja Euroopa Liit mõtlevad järjest rohkem välja reegleid, et ei oleks lihtne siirdada kasumit ühest riigist teise ja nii-öelda maksukohustus kunstlikult tasumata jätta,” lisas Liivamägi, märkides, et meie naabritest on püsiva tegevuskoha määramisel väga aktiivsed soomlased.

See, mille järgi saab maksustada püsitegevuskoha tulu, on kirjas tulumaksuseaduses ja riikidevahelistes maksulepingutes - viimased võivad erineda Eesti tulumaksuseadusest. Maksuametil on vaidlused olnud mitteresidentidega, kelle nimel Eesti esindajad lepinguid sõlmivad. Ühe näite tõi Liivamägi elektrituru avanemisajast, kui turule tahtsid siseneda välisriikide tegijad. “Tekkis küsimus, kas see, kui mitteresidendi välisriigi äriühingu nimel hakatakse Eestis lepinguid sõlmima, tähendab, et esindaja on müügiagent või juba räägib tingimuste üle,” meenutas Liivamägi. Enim on pildil siiski ehitusfirmad.

Oluline küsimus

“Maksude agressiivse optimeerimise küsimus on hetkel aktuaalne,” nentis riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd, lisades, et Euroopa Komisjon on koostanud maksude vältimise vastase võitluse paketi.

“Tegemist on äriühingu tulumaksu vältimise vastase võitluse uute meetmete paketiga. Selle eesmärk on rakendada rahvusvahelisi standardeid maksubaasi õõnestamise ja kasumite nihutamise vastu,” rääkis ta. “Seal on ka meetmed selle kohta, kuidas kaitsta riikide maksulepinguid kuritarvitamise eest. Meetmete pakett on suunatud sellele, et tagada maksustamise peamine põhimõte, milleks on, et äriühingud peavad makse maksma seal, kus nad kasumit teenivad.”

Evelyn Liivamägi selgitas, et maksuamet võib peamiseks tegevuskohaks pidada näiteks ehitusplatsi, filiaali, kontorit ja tehast. “Kui juhatuse liikmed on Eestis või siin on esindaja, kes esindab täieõiguslikult mitteresidenti, siis selle kaudu võib püsiv tegevuskoht tekkida. Võib tekkida tõlgendamisküsimusi, aga kui enamik tegevusest on Eestis, ei teki seda,” rääkis Liivamägi. “Väikesed ehk tõesti meie huviorbiiti ei satu, aga nendest, kes siin rohkem tegutsevad, jõuab varem või hiljem info meieni. Mida hiljem, seda raskem maksumaksjale, sest kohustus on tekkinud ja intressid ka tulnud.”

Mõningatel juhtudel võib tekkida ka topeltmaksustamine, sest kõigi riikide vahel ei ole maksulepinguid sõlmitud. Liivamägi peab silmas Venemaad. “Vene äriühingud on huvitatud registreerimisest Eestis. Oleme Euroopa Liit, tal on lihtsam kuhugi turule tulla, aga sõltuvalt Vene maksuameti aktiivsusest võib neil tekkida Venemaal topeltmaksukohustus.”

E-resident ei võrdu tuluga

Kui e-resident on Eestisse äriühingu registreerinud, ei tähenda see kohe Eestile tulu toomist, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

“Kui keegi pakubki näiteks Singapuris internetiteenuseid, olles registreeritud Eestis, aga kui inimesed Eestisse üldse ei jõua, siis ei olegi Eestil õigust makse saada,” selgitas ta. “Rahaliselt on Eestil kasu, kui Eestis algab mingi tegevus. Kui e-residendist juhatuse liige endale palka maksab, siis maksukohustus on Eestis – see kasu ainult on, aga eks nad kipuvad rohkem võtma dividende kui endale juhatuse liikme tasu määrama.”

Kui tegelikult toimub äritegevus väljaspool Eestit ning Eesti äriühingust makstakse dividende välisriigi residendile, võib tekkida täiendav maksukohustus dividendilt Eestis vaid selle tõttu, et siia on asutatud äriühing.

Kui äriühing tegutseb mitmes riigis, ei kohaldu Liivamäe sõnul ainult Eesti tulumaksuseadus. Eestis tagatakse küll topeltmaksustamise vältimine, kuid välisriigis enam makstud tulumaksu ei tagastata.

Kuna Eestis dividendilt tulumaksu kinni ei peeta, ei pruugi saaja aga vabaneda majanduslikust topeltmaksustamisest, sest Eesti äriühingu makstud tulumaksu ei pruugi saaja residendiriigi maksuhaldur dividendi maksustamisel arvesse võtta.