Maksupõgenikul lühikesed jalad

See, mille järgi saab maksustada püsitegevuskoha tulu, on kirjas tulumaksuseaduses ja riikidevahelistes maksulepingutes - viimased võivad erineda Eesti tulumaksuseadusest. Maksuametil on vaidlused olnud mitteresidentidega, kelle nimel Eesti esindajad lepinguid sõlmivad. Ühe näite tõi Liivamägi elektrituru avanemisajast, kui turule tahtsid siseneda välisriikide tegijad. “Tekkis küsimus, kas see, kui mitteresidendi välisriigi äriühingu nimel hakatakse Eestis lepinguid sõlmima, tähendab, et esindaja on müügiagent või juba räägib tingimuste üle,” meenutas Liivamägi. Enim on pildil siiski ehitusfirmad.

Oluline küsimus

“Maksude agressiivse optimeerimise küsimus on hetkel aktuaalne,” nentis riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd, lisades, et Euroopa Komisjon on koostanud maksude vältimise vastase võitluse paketi.

“Tegemist on äriühingu tulumaksu vältimise vastase võitluse uute meetmete paketiga. Selle eesmärk on rakendada rahvusvahelisi standardeid maksubaasi õõnestamise ja kasumite nihutamise vastu,” rääkis ta. “Seal on ka meetmed selle kohta, kuidas kaitsta riikide maksulepinguid kuritarvitamise eest. Meetmete pakett on suunatud sellele, et tagada maksustamise peamine põhimõte, milleks on, et äriühingud peavad makse maksma seal, kus nad kasumit teenivad.”

Evelyn Liivamägi selgitas, et maksuamet võib peamiseks tegevuskohaks pidada näiteks ehitusplatsi, filiaali, kontorit ja tehast. “Kui juhatuse liikmed on Eestis või siin on esindaja, kes esindab täieõiguslikult mitteresidenti, siis selle kaudu võib püsiv tegevuskoht tekkida. Võib tekkida tõlgendamisküsimusi, aga kui enamik tegevusest on Eestis, ei teki seda,” rääkis Liivamägi. “Väikesed ehk tõesti meie huviorbiiti ei satu, aga nendest, kes siin rohkem tegutsevad, jõuab varem või hiljem info meieni. Mida hiljem, seda raskem maksumaksjale, sest kohustus on tekkinud ja intressid ka tulnud.”

Mõningatel juhtudel võib tekkida ka topeltmaksustamine, sest kõigi riikide vahel ei ole maksulepinguid sõlmitud. Liivamägi peab silmas Venemaad. “Vene äriühingud on huvitatud registreerimisest Eestis. Oleme Euroopa Liit, tal on lihtsam kuhugi turule tulla, aga sõltuvalt Vene maksuameti aktiivsusest võib neil tekkida Venemaal topeltmaksukohustus.”

E-resident ei võrdu tuluga

Kui e-resident on Eestisse äriühingu registreerinud, ei tähenda see kohe Eestile tulu toomist, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.